Rullbiskviit maasika toormoosiga

Maasikauputuse aegu tekkis mõte, et maasika toormoos sobiks kõige muu kõrval ka ideaalselt biskviidirulli. Elus esmakordselt otsustasin seda katsetada ning tulemus näitas, et tasus ettevõtmist.

Biskviit – iga muna kohta 1 triiki spl jahu, ainult 1 muna kohta lisa ka 1 spl tärklist. Biskviidi tegin 7. munast ning vahustasin munavalge ning kollase koos suhkruga (1 spl suhkrut kahe muna kohta) – al. 15 minutist on vaht tugev, selliselt, et mikseri vaod jäävad tükiks ajaks püsima. Jahu ning tärklise sõelun juba eelnevalt valmis kaussi. Nii et kui munavaht valmis, siis libistan sõelutud jahu-tärklise munavahtu, õrnalt segan veidi ning kallan munavahu võiga määritud küpsetuspaberile, mis siis omakorda laotub suurel ahjuplaadil.

Küpsemise ajal – 180*C juures u 15 minutit, piisab, kui pealt on biskviit juba kergelt pruunikas, valmistan toormoosi – noh, väga raketiteadus pole – suhkur ning maasikad mikseriga kergelt puruks.
DSC_0040
Ahjust välja võttes tuleb biskviit kergelt paberi küljest lahti – suur osa selles on ka võil, millega küpsetuspaberi ennist üle käisid.

Mõni minut lasin jahtuda ning siis toormoos peale. Kergelt rulli ning voilā, ongi valmis. Lasin toatemperatuuril parajalt jahtuda ning siis pistsin külmikusse.

Mõnus vaheldus tavapärastele kookidele.

Banaani pannkoogid

Kiiremat pannkoogitegu on vast raske väljamõelda. Ilma nisujahuta.

DSC_0047

2-le sööjale (10 pannkooki)

1 suurem küpse banaan
2 muna

Vahusta mikseriga koostisained. Valmista nagu tavalisi pannkooke.

Sellise tüüne muusikapalaga Blame

Südasuviselt kerge mustikakook

Avastasin lapse mustavärvi suu ja käte järgi, et osa mustikatest on juba valmis saanud. Ei läinud kaua, kui mustikakoogi mõtetega metsa alt marjad tõin ning koogi ahju pistsin. Kuna kook nii imepehme ja maitsev tuli, siis saab retsept talletatud järgmiste tegemiste tarvis.
DSC_0034

Üritasin võimalikult täpselt koostisosade kogused meenutada, päris grammi järgi kindlasti pole, kuid oma käe-silma-maitse järgi saad enda jaoks parajaks timmida:

Põhi:
1,5 dl suhkrut
2 dl jahu
1 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulber
100 gr toasooja võid
2-3 spl maitsestamata jogurtit.

Mustikaid – mida rohkem seda uhkem – oma 3-4 peotäit, näiteks.

Kate:
200 gr kohupiima (sh rosinatega)
2-3 dl maitsestamata jogurtit
suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna

DSC_0035

Sõrmitse ja mulju tainas parajaks. Suru tainas võiga määritud ning riivsaiaga ülepuistatud vormi. vala marjad põhjale. Seejärel sega katte materjalid ning vala mustikatele.

Küpseta 200 C* juures u 25 minutit, kuni servad pruunikad.

Siia juurde kuulamiseks, miks mitte Ludovico Einaudi – Ancora

Lehtsalati krõpsud

Naabritädi Milvi kutsus oma salatipeenart harvendama. Selle protseduuri ajal tulin ideele katsetada seda suurt hulka salatit krõpsudeks kuivatada. Veidi internetist lehtkapsa krõpsude tegemisõpetusi uurides toimisin järgnevalt:

Vajad:

lehtsalat/kapsas
oliivõli
veidi roosisoola
tüümiani/rosmariini või muud meelepärast maitset.

Pesin salati, sest ka esmapilgul puhtal salatil on mullakübemeid ja muud puru.
Kuivatasin salatilehed ning rebisin salati sobilikeks tükkideks. Salatirootsud panin eraldi kaussi – neid sai laps järgmisel päeval mereranda näksimiseks karbiga kaasa.

Rebitud salatile valasin veidi oliivõli ning maitseainet. Segasin õrnalt ning jätsin maitsestuma niikaua, kuni ahju ECO-rezhiim sai 180 C* soojenetud.

Pista salatilehed ahjuplaadiga ahju ning lase u 10 minutiga krõpsuks muutuda.

Pildil mu vanaisa aiast pärinev lehtsalatit täis korv
Screen Shot 2016-08-17 at 18.01.01

Jaanikuu sünnipäeva kokkamine

Et lühidalt kogu kokkamine ära kirjeldada võib söögid jagada kaheks: suupisted ning salatid. Suvisele perioodile kohaselt sai ahju teeneid kasutatud üsna minimaalselt.

*Suitsulõhe croissant
DSC_0190
*Kreekeritel krevetid-maitseroheline-toorjuust
DSC_0192
*TŠilli suupisteleival singi-toorjuustu-maitseroheline
DSC_0193
*Tumedal chabattal suitsusink sibulamoosil
*Saial suitsulõhe-toorjuustu-maitseroheline
DSC_0189
*Dattel sinihallitusjuustu ning singiga
DSC_0195
*Benesca Olive Verdi oliivid ja rohelised viinamarjad Juustukuningate juustude juurde
DSC_0194
*Kollase arbuusi salat
DSC_0191
*Meloni salat sinihallitusjuustuga
DSC_0188
*Kartulisalat
*Kutuzovi kook
DSC_0291
Ja kogu toidulaud oli selline:
DSC_0196

Kollase arbuusi – granaatõuna salat praetud juustu ja singiga.

Kollane arbuus on väga vähese arvu seemnetega, punane arbuus on veidi magusam. Kui salat on mõeldud mõne soolase roa kõrvale, siis sobib kollase arbuusi salat väga hästi.

Vajad:

Maitserohelist (rukola, peedi lehed vm)
Tükeldatud arbuus
Peotäis granaatõuna seemneid
Lapi vm juust vokitud-praetult
Proscuiutto Crudo sinki (see toode on laagerdunud mitmeid kuid kuulsas Langhirano orus Itaalias ning on gluteenivaba)
Võid lisada veel kõrvitsaseemneid ning piserdada salatile balsamico kreemi.

DSC_0191

Salati maitsestamiseks sobib kindlasti ka mõni muu juust, näiteks parmesan või mõni pikantsema maitsega juust. Samuti võib soovi korral ära jätta singi, olenevalt maitsest. Salati laduda kihiti – salatipadjale ülejäänud ained või ka kõik omavahel segatult. Kui õhtu tõotab tulla pikem, siis on mõistlik jätta salat kihiti, et maitsed omavahel liialt ei seguneks.

Sellise kerge ja värvika salati juurde võib hästi sobida River flows in You

Kutuzovi kook – legendaarne nagu krahv Kutuzov

Krahv Kutuzov oli kuulus ning edukas Vene väejuht, kelle vaprusest ning vägitegudest jutustavad ajalooraamatud ning legendid. Täidlase küllusliku koogi nimetamine selle väejuhi nime järgi on loogiline ja iseenesestmõistetav. Pole palju maiuspalasid, mida nimetatud väljapaistvate väejuhtide järgi ja see kook on seda igati väärt.

Kutuzovi koogiga seostuvad mulle lapsepõlveaegsed sünnipäevad – ema valmistatud kook oli üks põhjuseid, miks neid tähtpäevi oodati. Ka meie külalised teadsid seda maiuspala oodata ning hiljem õhati kokkusaamisest vesteldes selle koogi järgi.

Tookord tundus mulle selle hõrgutise valmistamine raketiteadusena, kuid nüüd, päranduseks saadud retsepti järgi ise kooki valmistades tundub see vägagi lihtne. Peamine ajakulu on taina võimalikult õhukese kihina plaadile mätsimine.

Alusta koogi valmistamist peole eelneval õhtul (ja mitte liiga hilja, sest vastasel korral sa ei pruugi järgmisel päeval ärgata kõige reipamana).

Koogi algne retsept:

1,5 kg hapukoort
6 kl jahu
7 kl suhkrut
2 tl soodat
250 gr sulatatud võid
8 tilka äädikat
(2 muna)
8 spl kakaopulbrit
8 spl piima

Minu ahjuplaat oli mõõdus 40/32.

Antud retseptis vähendasin oluliselt suhkru kogust. Kuid see sõltub maitse-eelistusest. Samuti jätsin ära muna, kuna seda pole minu hinnangul vaja ning ka algses retseptis on muna toodud sulgudes.

I Hele tainas: 1 kl hapukoort, 3 kl jahu, 1 kl suhkrut, 1 tl soodat, 100 gr sulavõid, 3-4 tilka äädikat.
Sega koostisosad omavahel, jahu sõelu, sest minul jäi miskipärast jahu veidi tükki.

II Tume tainas: Valmista hele tainas ning lisa 8 spl kakaopulbrit ning 1 spl hapukoort.

Jaga kumbki tainas kolmeks ning küpseta kokku 6 ühesuurust plaati (küpsetusrezhiimil 180* u 8-10 min). Töökorralduslikult näeb toiming välja siis nii, et sel ajal, kui 1 plaat küpseb mätsi järgmise plaadi jagu tainast küpsetusplaadile. Ja nii kokku 6 plaati. Ja nad võiksid olla esialgu paberõhukesed, sest küpsedes tainas kerkib veidi.

Õnneks on kogu rutiinne tegevus sellega lõppenud. Esimesel korral õnnestub võib-olla ka mees või mõni muu pereliige selle selle mätsimise toimingu peale ärarääkida.

Kui plaadid valmis, siis järgnev on lust ja lillepidu.

Vahekihtide jaoks 1,25 kg hapukoort, 2-3 kl suhkrut (mina panen 1 kl)

Pealmise glasuuri tarvis: 50 gr võid, 8 spl suhkrut (ma lisasin siiski vähem), 8 spl piima, 6 spl kakaopulbrit. Kõik ained omavahel kuumutada kuni ühtlase massi saamiseni.

Alusta kihtide ladumist heledast plaadist, sest sel juhul jääb viimaseks tume ning shokoladi glasuuri alla on see just parim.

Igale plaadile vala helde käega hapukoore vahekihti. Viimasele tumedale plaadile nirista shokoladist segu. Kui kõik tundub kombes olevat, siis õnnitle end, pista kook külmikusse imbuma ning suundu magama.

DSC_0291

Kui kõik läks plaanipäraselt, siis võid järgmisel päeval anda koogi külaliste ette sellisena, nagu sa ta eelmisel õhtul külmikusse pistsid või, kui soovid veidi eputada oma ilumeelega, siis lõika koogi ääred tasaseks-ühtlaseks, sulata tumedat shokolaadi ning määri sellega ääred kinni. Soovi korral võib glasuurile kaunistuseks lisada meelepärast – maasikaid-vaarikaid-mustikaid, shokoladi kaunistusi, tähtvilja ja muud ilusat.

Täiuslik selle muusikapalaga (klapid!) Calm after The Storm

(kui nüüd sa otsustasid seda kooki valmistada, siis üliväga põnev oleks kuulda, kuidas maitses ja meeldis 🙂

Auväärsele Kutuzovi koogile eelnesid väärikad suupisted ning salatid sellelt jaanikuu sünnipäevalt

Siguri küpsetamine ning teised üllatused Jaaniõhtu toidulaual.

Selleaastane 23. juuni oli ideaalne igas mõttes – hommik kuumava päiksega rannas ning pärastlõuna sõpradega köögis Jaaniõhtu söömaaja tarvis varemkatsetamata retsepte ning maitseid kokates. Ilm oli igati traditsiooniline – mõnusalt hapniku- ja vihmarikas; terrassil katuse all aga ei sega aegajalt sabisev vihm sugugi toidunaudinguid tundmast.

DSC_0170

Aga nüüd siis kokkamise juurde: võtsime aluseks Juustukuningate kokaraamatu.

Kuna valmistatavaid sööke oli rohkelt, siis jagasime toiduvalmistamise solidaarselt meeste ning naiste vahel (seega nägin oma abikaasat esmakordselt küpsisetainast valmistamas; väikseid viperusi küll juhtus, kuid kokkuvõttes jäid kõik ellu).

Erwin asus valmistama ahjusigurit singi ning vana Rotterdami juustuga (Juustukuningate raamatus lk 122) . Sigurit siinsest kaubandusvõrgust üldiselt ei leia – ainus teadaolev müügikoht on Stockmann, kust Merit viimased 6 sigurit hankis. Sigur on toorena imemaitsev vili, tekstuurilt justkui jääsalat, kuid palju magusam ja maitsekam ning Hollandis kasutatakse seda ka lihtsalt salatimaterjalina. Siguri kohta täpsemalt uurides selgub, et see maitsev vili on muuhulgas rikas foolhappe poolest ning muid häid-toredaid omadusi on tal veelgi.

Enne söömist tuleb siguril eemaldada südamik, mis on mõruda maitsega. Sigur keedetakse potis u 15 minutit, seejärel rullitakse viljale ümber singiviil ning ahju pistes riivitakse peale Rotterdami juust . Hõrgutis on valmib 200 C* juures u 15 min, mil juust on pealt kergelt pruunikas.

DSC_0147

Singise-juustuse siguri kõrvale valmis Salat küpse kitsejuustuga (lk 122), kus jääsalatile lisasime poolitatud viigimarjad, mitut sorti idandeid, seeni ning röstitud Kreeka pähkleid. Peale niristasime Juustukuningate kuulsat sinepikastet koos oliivõli pipra ja soolaga. Meie lisasime salatile veel ka ühe vilja jagu granaatõuna seemneid. Suures kokkamistuhinas jäi äsjakirjeldatud salati makrovõte tegemata, küll aga on seda siiski veidi näha järgmise hõrgutise fotol, milleks on Meloni-sinihallitusjuustu salat (lk 38).

DSC_0146

Selle salati võlu on lihtsuses – tükeldasime erinevat värvi melonid ning lisasime sektoreiks lõigatud maasikad, peale murendasime sinihallitusjuustu ning rikastasime maitseid mündilehtedega.

Lisaks valmis ka üks tummisem supp – Värviline kanasupp juustuga (lk 142). (Supist saabub foto mõne aja pärast).

Selle valmimine käis samuti üsna kiirelt – mõnisada gr kanafileed peeneks hakkida, praadida potis õliga, lisada purustatud tomateid ning punaseid tshilliga rikastatud ube, veidi vett ning soola-pipart ning lasta valmida keskmisel kuumusel u 10 minutit. Rohelise pesto juust lõigata kuubikuteks ning valada koha peale kuum supp, et juust suudaks sulada. retseptis antud koguste järgi jagub suppi 6-le sööjale.

Kokkamise vahepeal tuli muidugi kehakinnitada:

DSC_0133

Muuhulgas plaanisime valmistada itaaliapäraseid Juustuküpsiseid (lk 110), kus segatakse omavahel jahu, või ning Puro pikantne juust, liastakse rosmariini ning tüümiani, soola-pipart, veidi vett ning jäetakse külmikusse paariks tunniks tahenema. Jaaniõhtu toimetamistes jäi tainas tahenema kogu ööks, kuid hommikul valmisid küpsised siiski.

DSC_0164

Mu kõige-kõige suurem üllatus oli sel õhtul sinihallitusjuustuga täidetud ning singiviilu rullitud dattel (Juustukuningate raamatus lk 175). Tulemus ei näe välja kui miljoni-dollari-vaade, kuid maitse on tagasihoidlikult väljendudes jumalik. Kes mulle järgmisena külla tuleb, see seda saab (kui jõuan Juustukunigate poest eelnevalt juustu hankida).

DSC_0151

Seda hõrgutist on tore valmistada kogu seltskonnaga ning ka lastel on lõbus: eemalda datlilt seeme, täida vili sinihallitusjuustuga, keeruta ümber võimalikult vähese veesisaldusega singiviil, kinnita tikuga ning pista ahju valmima.

DSC_0144

Meie külarahval on tore komme õhtul Tule juurde kogunedes võtta kaasa head-paremat ka naabritele pakkumiseks. Sel aastal valmistasin ühe Muhvini retsepti järgi plaadikoogi (kolmekordne kogus), mida lisaks rohkele tumedale shokolaadile rikastasin pähklite ning suhkrustatud ingveri tükkidega. Oma sõpradele pakkusin kooki koos murakajäätisega.

DSC_0177

Ning nagu igal aastal, siis oli ka sel korral meri ja taevas ja Tuli ja inimesed üks täiuslik Tervik.

IMG_1246

Olime veidi ülehinnanud oma söömisvõimet ning ära jäi kirsimarinaadis steikide ning Tikka Masala marinaadis sashlõki grillimine. Samuti värske kartul ürtidega ning värske soolakurk. Samuti fooliumis küpsetatud lõhe, mis siiski leidis oma õnneliku püandi hommikusöögi lauas, kus seda oli rikastatud majoneesi, maitsestamata jogurti ning maitserohelisega. Krõbedal chabattal oli see imemaitsev.

DSC_0166

Pakkusin oma kallitele sõpradele hommikuks vabakanade munadest valmistatud omletti

DSC_0167

ning balsamico kreemiga maitsestatud salatit.

DSC_0168

Erakordne oli, et Jaanipäeva hommikul oli kõhus kerge tunne – ilma grillitud liha söömiseta on võimalik Jaaniõhtu väga mõnusalt mööda saata.

Lugu kuulamiseks nende maitsete juurde Space Drum and Yuki Koshimoto

DSC_0171

Mustsõstra ja ingveri mekiga sibulamoos

Suurepärane leiutis ja avastus. Sobib väga hästi juustude juurde või liha kõrvale.

Vajad:
8-10 punast sibulat
3-5 spl õli (mina kasutasin oliivõli ning kanepiseemne õli)
3 spl mustika- või mustsõstra siirupit
väga peeneks hakitud tükike ingverit
2 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Lõika sibulad neljaks ning viiluta võimalikult peeneks. Haki samasuguse pühendumisega ingver. Lisa õli pannile ning hauta sibulaid ja ingveri u 20 min, kuni on pehmed ning klaasjad.

Doseeri ülejäänud koostisosad potti ning sega. Meki saadud tulemust ning vajadusel lisa oma maitse järgi kas kaneeli või siirupit.

Lisa juurde sibul ning hauta keskmisel kuumusel (pigem veidi madalamal) aegajalt segades (ei pea sugugi kulp käes pliidi juures seisma, kui kolm-neli korda moosi juurde satud on sellest juba enam kui küll) u 60 minutit.

Tõsta moos kuumalt purki ning kaaneta. Kui esialgne tulemus ei tundu väga tihke ning moosiselt paks, siis veidi jahtudes kallerdub kõik kenasti paraja tekstuuriga.

Nautimiseks hangi Juustukuningate juustusid ning meki koos.

Kui üksi oled, siis mõnel vaiksemal hetkel naudi selle muusikaga Ludovico Einaudi

Imemaitsev lesta võie. Uuuhh kui maitsev!

Kui eelmisel päeval praetud lesta üle jääb, siis saab sellest valmistada suurepärase maiusroa.

Vajad:
Praetud lest
Hakitud muna (mina kasutan eelmisel päeval muna-piima segust pannil kuumutatud munamassi, külmikus säilib kenasti)
Majoneesi
Maitsestamata jogurtit
Maitseroheline – eriti sobib roheline sibul, till, kress. Soovi korral jahvata pipart juurde.

Kergelt röstitud sepiku või cabattaga suurepärane.

Munas paneeritud praetud lest

3 kg värsket lesta
2 vabakana muna
1 dl piima
soola, pipart maitseks

Kasta puhastatud lest muna-piima segusse ning seejärel paneeri jahus. Panile asetatuna riputa veel vähese soolaga üle.
Serveeri värske kressi, tilli või muu maitserohelisega

Algajale reisisellile: tähelepanekuid ja soovitusi elupaiga leidmisel.

Kuivõrd olen saanud mitmeid küsimusi, kuidas me ringi reisides leiame nii toredaid-põnevaid paiku ning elupaiku, siis kergitan veidi saladuskatet ning toon päris täpselt seekord välja, kuidas me valime elamispinna.

Turismipakettides esitletud hotellid on kindlasti mugava inimese eelistus ning põhjendatud on see valik eelkõige Aafrika ning ka Aasia turismipiirkondi külastades. Hotellimajutus kannab kindlasti mitmeid mugavusi nagu turvalisus, hommiku (-lõuna-ning õhtusöögid)rootsi lauas, igapäevane toakoristusteenus ning rätikutevahetus. Arvan, et valiksin ööbimispaigaks samuti hotelli või coutchsurfingu, kui vajan ööbimispaika 1-2 ööks.

Ringi rännates eelistame meie eluasemena külaliskortereid ja -maju. Ehk siis kellegi (kohaliku või välismaalase) enda korterit või maja, mis on kas just selleks puhuks investeeringuna soetatud või lihtsalt inimesel seisma jäänud ning rendiäri võimaldab teha väikest viisi ettevõtlust.

Külaliskorteri/-maja eelised:
* reeglina on need elupaigad rikkalikult sisustatud – lisaks kõikvõimalikele sööginõudele- ja tarvikutele (mahlapressidest saumikserite-, pähklitangide ja juustunugadeni välja), on sul kasutada ka kõikvõmalikud koduaksessuaarid, mis muudavad sinu elamise tõeliselt nauditavaks ning koduseks.
* külaliskorter/-maja on reeglina oluliselt odavam kui hotellituba.
* lisaks oluliselt enamatele ruumidele on sul tõenäoliselt kasutada ka terrass või veranda, grillinurk, autoparkimiskoht või privaataed ning bassein.
* reeglina saad võtmed ning vaatad elupaiga üle koos omanikuga või tema esindajaga. Tõenäoliselt saad endale esialgu võõras paigas ühe hea tuttava, kes sulle kohaliku pilgu läbi olulist infot jagab.
* sul on enam privaatsust ning vabadust kui hotellis elades.
* külaliskorteris on hinna sees kasutamiseks ka kõik voodiriided, rätikud, pleedid, padjad, tekid. Reeglina leidub seal nii raamatuid ja ajakirju.
* külaliskorter võimaldab sul saada palju vahetumat kogemust selle asukoha tegelikust atmosfäärist kui hotellis viibides.
* hotelli hommikusöök võib tunduda küll mugav paar hommikut, kuid enamike riikide linnades-asupaikades on ka kohalikke pagariärisid-kohvikuid, kus hommikukohvi võtta ning nautida kohalikku melu ja hõngu.

IMG_3713

Pildil meie majake idüllilisel Hispaania lõunarannikul. Selles linnakeses puudusid kõrged kivihotellid. Olid hoopis mäenõlval ilutsevad majakesed, lõhnavate ja lopsakate aedade, viljapuude ja lillepõõsaste sees. Basseinid ning koolduvate palmidega kaetud kaljude vahele peitunud rannad. Elanikeks-asukateks peamiselt rootslased-inglased.

Selle paiga aitas meil leida GPS – Andorrast suuskamast tulnuna palusime GPS-il otsida välja lähim Aasia söögikoht. GPS suunas meid kiirteelt kõrvale, selle imelise linnakese vanalinna südamesse, mille olustikku ja ümbritsevat ei andnud muu sõnaga väljendada kui Paradiis. Kraamisime kohe oma kompsud Lõuna-Portugali katuseterrassidega majas kokku ning suundusime siia tagasi. Selle Õige elupaiga otsinguks ja leidmiseks kulus 2 päeva.

DSC_0552

Pildil meie rendimaja Portugalis, mõnusad terrassid, barbacue ja kõik..ainult et midagi jäi sellest ümbritsevast ikkagi puudu, et pikemalt nautida oleks tahtnud. Lahe maja ilma mõnusa-puhta ümbruskonnata ei ole siiski palju väärt.

Kui oled otsustanud külaliskorterit rentida, siis on mõned olulised nüansid, millega arvesta:

* uuri(googelda) välja selle piirkonna (linna) kõige kivtimad kvartalid. Samuti piirkonnad, mida võiks vältida. Nii saad välistada juba otsingus ebameeldivatesse piirkondadesse sattumise.
* mõtle endale selgeks, millised nõudmised sul elupaigale on.
* loomulikult, võimalikud täpsed kuupäevad ning rendilevõtu periood.
* eraldi peab uurima interneti olemasolu ning kiirust, kui sa teed interneti teel oma tööasju, nagu meie. Väidet, et internet on olemas, ei maksa alati tõsiselt võtta. Palu rendileandjal saata endale interneti kiirus (speedtest.net, share data). Kaabelühendus on alati palju stabiilsem.
* jäta endale alati taganemistee – maja võib olla ju kivt, kuid kohale minnes võib selguda mitmeid seiku, mis su viibimise selles majas ebameeldivaks muudavad – naabruskond, lähedalasuv seafarm, hallitus, kõva kuulmisega naaber või öösiti kontsadel tangotharjutav tantsumaniakk.
* ära tasu kogu rendisummat, vaid lepi lühema perioodi puhul nädala või kuumakse.
* enne lõplikku kokkulepet jaluta Google Streetviewga ümbruskonnas ringi.
* ei maksa tõepähe võtta kõike, mida internetifoorumites räägitakse, kuid trendidest saad siiski aimu. Kui oled ringi rändamas, siis sõida palju ringi – võid avastada maalilisi paradiislikke kohti, kus sooviksid pikemaks peatuma jääda – seetõttu on hea, kui sa pole kinnistatud rendilepingute ja ettemaksudega kehvemasse asupaika.
* oleneb natuurist, reisi enda iseloomust ja/või kohanemisvõimest – siis 1-1,5 kuud ühes paigas, eeldades et asud mõnusas paigas on täiesti piisav, et ümbruskonnaga tutvuda, kohaneda ning täiega nautida. Pärast 1,5 kuud paki asjad ja sõua järgmisesse paradiisi, mille viimasel väljasõidul avastasid.
* kas otsib üksindust või vaheldust – randa ja päikest, kultuuri ja linnakära – see kõik tee endale hästi selgeks; ideaalne, kui piirkond võimaldaks sulle kõike seda ning edasirändamine oleks võimalik mõistlike kuludega.
* kui oled veidi riskialtim, siis ei soovita uude sihtkohta minnes üldse midagi bookida, kui sa just metsikut lahedat kohta veebist ei avastanud, või kui, siis booki üheks ööks ning kohalolemise päev kuluta ringisõitmisele ja Selle Õigeima paiga otsimisele.
* võib küll tunduda esiti, et mis see ööbimiskoht ikka nii eriline peab olema, kuid tõeline reisisell teab, et miljööväärtuslik asupaik aitab puhkusele ning reisile veel erilise magusa meki anda.
* hinnavahe supermugava-laheda elupaiga ja enamvähem koha vahel võib olla ka paarkümmend EURi.
* lõpuks – nõudepesumasin on mugavus, mis kulub ilmselt kõigil mandritel peale Aasia marjaks ära.

IMG_3368

Pildil meie päikeseküllane 2 nädalane peatuspaik Lissabonis, jalutuskäigukaugusel kesklinnast, imelises asupaigas. Meie tänaval asub lemmik sushikoht Budda Sushi, kus naudid All-U-can-Eat 7,9€ eest.

Rendileandjaga kontakteerudes:

* hea toon on kiita tema suurepärast ning hubast apartmenti.
* tutvusta end lühidalt, oled eelistatud, kui märgid enda olevat mittesuitsetaja
* küsi parimat hinda, mida rendileandja sulle pakkuda saab
* kontakteerumise toon olgu sõbralik ning vahetu. Nii saad ka positiivse vastuse. Mul on õnnesutnud alati saada oluliselt soodsama hinnaga tehing kui esialgu väljakuulutatud tingimused.
* hinda küsides palu kindlasti hinda, mis sisaldaks kõiki eluasemega seotud kulutusi. Muidu võib juhtuda, et hinna kokkuleppimise järgselt selgub mingil hetkel, et rendihinnale lisandub veel muid kulusid (elekter, vesi, internetitasu vm).
* aja periood täpsemalt – nädala või kuu hind? Weekly – on parim variant, kui kavatsed ringi liikuda ning ei plaani olla ühes paigas kauem kui kuni 1 kuu.
* kui küsitakse deposiiti, siis ei ole hea toon küsida seda rohkem kui pool mingi ajaühiku rendi maksumusest. Sa ei pea alati nõustuma; tegu on läbirääkimisega, kus oma soovid ja eelistused edastavad mõlemad pooled.

200375_1931349686328_3557518_n

Tais oli meie mõneajaseks peatuspaigaks imeline bangalo (pildil) , kui turistid peatuvad reeglina kivihotellides, siis ei tulnud meile see üldse kõnealla ning kuna sellist puidust eluaset ei olnud leida kerge, siis seda enam olime leitust tõsiselt vaimustuses.

Igas piirkonnas on omi toimivaid veebisaite, kus külaliskortereid- ja maju rendile pakutakse. Lisaks kohalikele on täiesti suurepärast valikut pakkuvad Airbnb ning Homeaway. Üheks edukaimaks startupiks tituleeritud Airbnb kasseerib üürilevõtja käest vägagi kopsaka vahendustasu – 16%, mis paaripäevase rendilevõtu korral pole tohutu summa, küll aga nädalase ja enama rendi korral paneb kukalt kratsima. Teenus on hea, kuid mõeldav lühiajalise rendi juures. Airbnb on püüdnud igati tõkestada rendileandja ja rentniku omavahelist kohtumist väljaspool saidi chatti. Blokitud on kõikvõimalike linkide, emaili aadresside kui ka veebirakneduste nimed (Skype jt), sh, kui püüda vahele lisada erinevaid sümboleid. Kui taibukas olla, siis saab ka neist tõketest jagu, kel huvi, kuidas, siis võib julgelt küsida. Mul ei ole midagi õiglase fee tasumise vastu, kuid pikemaajalise rendihuvi korral soovib sinu pikemat viibimist rendipinnal ka rendileandja ning pakub sulle oluliselt soodsamat päevahinda. Airbnb aga oma feed ei muuda, seega võib juhtuda, et rendihind ning fee Airbnb-le tuleb samas suurusjärgus. Nii ei tundu selle keskkonna teenuste kasutamine enam mõistlik. Samuti ei võimalda keskkond fee jagunemist periooditi, mis on k täiesti arusaadav. Seega, jälle olukord, kus Homeawayd on kasutada mõistlikum.
Homeaway on aga oluliselt sõbralikum. Rendilevõtja ei tasu midagi, oma kinnisvara ülespanija saab tasuda väga mõistlikku aastatasu.

Mõlemad keskkonnad omavad laialdast kinnisvara baasi, Homeaway on veidi kopeerinud Airbnb-d, kuid kasutajamugavuselt on Airbnb vaid veidi innovatiivsem. Rendilevõtja seisukohalt on aga Homeaway igati rahakotisõbralikum, seega, kes listivad oma kinnisvara Airbnb-s, siis uskuge, otsija otsib esiti Homeaways.

188574_1931355966485_6411619_n

Siia jäime pikemaks ajaks ankrusse. Motikatega üht läbimatut teed sõites sattusime randa, mis meid täiesti vapustas. Ma ei ole vist kunagi selliselt puhanud kui siis. Kulgesime lihtsalt rannal asuvates suurepärastes Tai söögikohakestes, päevad möödusid snorgeldades, kulgedes, kiigel õõtsudes, parimaid Tai roogi olematu hinna eest nautides. Kojulennuks pidime vaeva nägema, et end sellest uimast ülesäratada. See oli puhas nauding ja puhkus.

196573_1931385167215_1636332_n

195913_1931352486398_7516508_n196063_1931367366770_6485397_n

Pariisis avastasime imelise paiga, päris kesklinna lähedal, mille osas kohalikud märkisid, et turiste satub siia väga harva. Kitsad tillukesed tänavad olid ääristatud mõnusate kohvikute ja rõivaäridega, purskaevud mattusid lillepõõsastesse väikestes parkides ning kogu õhkkond oli suuresti teistsugune kui turismilõksude ja vaatamisväärsuste juures.

Meil on ringireisides seni läinud üsna kenasti – vaid esimesest peatuspaigast Portugalis põgenesime 1,5 nädala pärast – enesetunne läks järsku väga kehvaks, väsimus ning uimane olek ei lasknud ümbritsevat avastada ja nautida, 2,5 aastane laps haigestus esmakordselt pärast 1,5 aastat kummaliselt tugevasse köhasse, olime kõik üsna loiud. Tegime otsuse sealt keskkonnast põgeneda, õnneks olime tasunud ette vaid mõistliku summa ning jätsime tolle korteri seljataha. Me tervenesime imeväel Lissabonis oma päikeseküllases apartmentis; teisel päeval oli uimasus ja köhatused ununenud. Tagantjärgi arvame teadvat, et sellise seisu tingis ilmselt korteris olnud hallitus, mida värvikorra alla oli püütud peita. Kui liigud Euroopas talvisel ajal, siis uuri, kas korter/maja on talvisel ajal samuti pidevalt kasutuses, kas on ventilatsioon ning kui ei, siis kuidas on korraldatud küte ja ventilatsioon ning kas elupaigal on pakettaknad või muu, mis õhku läbi laseb.

Lisaks uute paikade avastamisele aitab reisimine ka raha kokku hoida: Eestis on väga kallis elada.

Siin mõtteainet maailmarändur Mark Mansonilt:
http://markmanson.net/5-life-lessons-5-years-traveling-world#j4HEvM:6svn

Rokkiv šokolaadi tort e. šokohooliku maiuspala

See kook sai Valentinipäeva hommikulaual selliseid ülistussõnu, et tuleb ka see retsept järgnevateks tegemisteks talletada. Pärineb koogimeistrite ringkondadest ja retsepti autor on Camilla Sundvor. Kogused on minu poolt veidi mugandatud.
Kook sobib sellisele tegijale, kel pikalt köögis toimetada pole aega, sobib ka täitsa algajale kokale tegemiseks 🙂

Vajad vaid nelja komponenti:
Põhi
* Digestive küpsiseid – 400 gr (mina kasutasin mitte eriti magusat Inglismaa McVigien Digestive küpsiseid, mis pole nii magusad kui Eestis müüdav variant, lisaks ei sisalda see säilitus- ja värvaineid)
* 200 gr taimset võid või margarini
Kate
400 gr küpsetusšokolaadi (taimset)
400 gr kookospiima.

Põhja tarvis purusta küpsised, sega sulatatud rasvainega ning vooderda lahtikäiv suuremat mõõtu vorm (toimib ka ükskõik, milline alus; mina vooderdasin lihtsalt kandiku fooliumiga, äär kõrgemaks ja toimib kenasti.
Pista külmikusse tahenema.
Katte tarvis tükelda šokolaad ning vala sellele kuum kookospiim. Sega, kuni mass on ühtlustunud ning parajalt jahtunud.

Vala kate külmikust võetud põhjale ning pista uuesti külmikusse. Hommikul paras maiustada.

Koogi tekstuur on kreemine ning rammus. Üle paari tüki ei kannata süüa – šokolaadi laks on päris tugev. Kooki jätkub kogu päevaks.

Kui juhtumisi oled üksi, siis naudi maitseid kinnisilmi selle saatel: 4th generation Space Drum by Yuki Koshimoto

2015. aasta lemmikkooslusega smuuti

IMG_5336

Selle magustoidu muudab eriti vastupandamatuks banaani lisamine tavapärasele pressitud mahlale. Banaan muudab joogi tummiseks ja pehmendab õuna ja kiivi hapukat maiku. Mulle nii maitseb!

Smuuti neljale:

2 suurt apelsini
2 kiivit
2 suurt õuna
2 banaani

Pressi apelsin ning õun mahlaks. Lisa banaan ning kiivi ja mikserda vahuseks.

Eriti head marineeritud männiriisikad

Marineeritud kuuseriisikate kõrval on männiriisikas seen, mida lihtsalt peab olema talvel kasvõi mõni purk varuks. Mäletan lapsepõlvest, et männiriisikas keedeti eelnevalt ikka päris pehmeks – seen oli siis valmis, kui poti põhja langes, siis uuema-aja kokad seent nii palju ei väntsuta, kui uskuda kokaraamatuid ja -blogisid.

Siin minu retsept:

Kogus: 1.5 liitrit
Koostis:
2 kg männiriisikaid

Marinaad:
1 l vett
2,5 sl meresoola
2,5 sl suhkrut
3 tk loorberilehte
5 tera vürtspipart
2 tera nelki
5 tera musta pipart
tükk kaneelikoort
2 tk keskmist sibulat
2 sl 30%list äädikat

Valmistamine:
Leota männiriisikaid ööpäev külmas vees, vahetades paar korda vett.
Seejärel kupata seeni alates keemaminekust 15 minutit. Koori pinnale vahutama tõusnud mustus, tõsta sõelale ja loputa külma veega.

Marinaadiks: keeda vesi soola, suhkru ja vürtsidega, lisa peeneks lõigatud sibularattad, keeda need poolpehmeks. Lisa äädikas.

Nüüd pane potti kupatatud seened ning keeda neid marinaadis 15 minutit.
Tõsta seened kuumalt koos marinaadiga purkidesse ja kaaneta kohe. purki võivad jääda ka kõik maitseained ja vürtsid. Mina steriliseerin lisaks kuuma vee pesule purgi kaelad ja kaaned äädikase majapidamispaberiga. Igaks juhuks 🙂

Kaua selliselt valmistatud seened külmikus või keldris vastu peavad ei oska öelda. Arusaadavatel põhjustel 🙂

Marineeritud seentega läheks ajas justkui lapsepõlve, mil seenehoidustamistegu emal käsil oli. Üks ilus lugu lapsepõlvest marinaaditeo juurde Another Day in Paradise

Powered by WordPress |Designed by: suv | Thanks to trucks, infiniti suv and toyota suv