Õlleleib juustu ja pähklitega

Imelihtne teha, imekiirelt viil söödud – just nii võiks võtta kokku selle hõrgutise eripära.

Lihtsate koostisosadega, kiirelt valmistatav leib lauale koduste ja külaliste üllatamiseks. Täna, epideemia ajal muidugi see “külaliste” osa on unistavas toonis mõeldud. Retseptid on kokku miksitud erinevatest allikatest, aga mina mugandasin seda oma jaoks, ehk siis sedapidi, kuidas mul rohkem ja teistsuguseid koostisosi leidus. Juustu osa seal leivas just suurt efekti ei anna – ehk oli tegu minu Ceddariga, mis ongi suht maitsetu, mõne rasvasema ja iseloomukamaga ehk oleks rohkem efekti. Teisel päeval, kui leib on veelgi tahenenud, siis ei olegi suurt aru saada, et juustu sisaldab – leib nagu leib ikka kuid väga palju maitsvam tavapärastest käsitööleibadest minu arvates.

Aga siis asja juurde, mida vajad:
4 dl Rukkiroovijahu (või mitmeviljajahu, mida ka soovitatakse kasutada, mul seda polnud lihtsalt) ning siis ka 3 dl grahamjahu.
3 spl tumedat leivasiirupit, mis mul talvisest piparkoogiteost jõude seisis. Muidu võib panna ka 3 spl pruuni suhkrut.
1 tl soodat (võib ka küpsetuspulbrit muidugi panna), küpsetuspulbrit soovitatakse lausa 3 tl. Mina niipalju kindlasti ei paneks, annab liiga palju spetsiifilist maitset.
1 tl musta soola (sobib ka himaalaja või midagi muud, mida leidub.
Must pipar – mõned törtsud veskist.
3.5 dl Porterõlu soovitatakse. Ma ei ole suur õlleasjatundja, nii et ma kasutasin üht ja ainumast õlut mille kusagil kapipõhjast juhuslikult kunagi varem juba ülestäheldasin – see oli A-Le Coq-i premium. Täitsa mõnusa maheda maitsega, ju siis naistekas. See ka mu esimene väike pooltass alkoholi kogu senise kriisiaja peale. 🙂
150 g riivitud juustu. Mul seisis jõude Ceddari juust; muidu soovitatakse panna mingit rasvasemat juustu.
Soovi korral erinevad seemned: päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, linaseemned – need mul ununesid panna, kuid see-eest viskasin helde käega paar peotäit purustatud metspähkleid.

Ja muud keerulist polegi kui et suures kausis sega kõik jahud, suhkur (siirup), sool, pipar, sooda ning lisa riivitud juust ning õlu. Soovi korral pähklid ja seemned ning kummuta taigen küpsetuspaberiga vooderdatud leivavormi.

Lase seal leivaküpsetustemperatuuril (180 c) küpseda ca 50 minutit. Mina unustasin kella jälgida, kuid võtsin hõrgutise ahjust, kui pealt oli korralikult leivapruun. Eelnevalt olin leivale jätnud päikesekuivatatud tomati või viilakad. Tomatiosad muidugi kõrbesid soliidseks mustaks, nii et järgmisel korral on mõistlik kasutada lihtsalt tavalist võid (mida mul polnud käepärast).

Leib on muidugi ideaalne värskelt sulava või või peenriivi juustuga. Naudi!

ps. kuna leib on nii suur, siis kui just väga suurt peret pole, siis saab seda leiba edukalt hoiustada ka sügavkülmas ja pikema aja peale tarbimine jagada.

Aga…järgmisel päeval on küpsetis nii imemaitsev, et teen siinkohal ennustuse, et ka väiksemal perel see leib üle kahe päeva ei eksisteeri. 🙂

Tortilla sooja sisuga – ebareaalselt hea.

Ühel hetkel polnud enam piisavalt värsket kraami ajaks, mil tahtsime teha ühed toekamad tortillad.

Avastasin, et kui panna pannile shampinjonid, neile lisaks toorjuustu ja riivjuustu, siis see soe mass sobib ideaalselt tortilla sisse.

Ehk siis: soojenda tortillad pannil, määri toorjuustu ja tomati kastmega ning lisa pannilt soe shampinjoni-juustu mass; hästi sobivad juurde ka peened sibulaviilud (oleks lisanud ka hapukurki, kui oleks seda järgi olnud 🙂

See on läinud hetkega 🙂

Eriolukord ja valikud köögis

2020. aasta algus tõi ärevaid teateid Aasiast ning veebruris tugevamalt Euroopas. Märtsi algul oli koroona viirus juba uudisteportaalide esiuudistes ning otsustasin, et laps jääb koduseks 10. märtsil. Kolm päeva hiljem kehtestati kogu riigis Eesti esimene eriolukord. Seega valmistusime kodukanadeks ja kodukokkamiseks.

kodukokad

Kohalikus külapoes käisin kokku kahel korral hommikul, mil õnneks muud rahvast palju ei olnud ja kasutasin desinfitseerivaid niiskeid lappe ostukäru ning makseterminali käsitlemiseks. Kuna poeskäik tekitas parajat stressi, siis otsustasin sellest täielikult loobuda ja tellida tooteid e-poe kaudu. Esimesed nädalad katsetasin suurkettide e-poode, kust tellimust teha ei õnnestunud. Sellesse aega jäid ka siis need külapoodi hiilimised ja sealt põgenemised nagu oleks katk isiklikult mulle järgi lehvitamas.

Teine kevadpäev 2020 aastal muutis meie kandis metsa muinasjutuliseks ja tõi argipäeva helgust ja lootust.

Lapse jaoks pidin kokkama kolmel korral päevas, eks oleks saanud ka harvemaid kokkamisi teha, kuid teisalt andis kodune aeg võimalust ka kokata retsepte, mis muidu peas keelesid, kuid mille teostamiseks ei olnud kas aega, motivatsiooni või muid enda jaoks alateadlikult loodud põhjendusi.

Kauplusekettidest tooteid koju tellida osutus võimatuks – vabu aeg ei olnud ja tellimust ei õnnestunud ka ära saata; lõpuks õnnestus tellida Prismast, ooteajaks 1,5 nädalat… Hädast päästsid Fruit Express, kes tõi tooted kohale vähem kui 24h ning French Gourmand, kes toimetas kohale isegi kiiremini.

Peamised toiduained, millest saab koduse kokkamise üsnagi vaheldusrikkalt pikemaajaliselt ära korraldada:

  • taimne piim (kookos, kaera, erinevad pähklid)
  • speltajahu (minul lisaks oli varemalt varud ka mandl-, riisi- ja tatrajahu)
  • pruun suhkur/ himaalaja /must sool /kakao
  • erinevad munapastad
  • juurviljad ja köögiviljad – kartul, porgand, bataat, sibul, küüslauk
  • puuviljad – banaan, avokaado – need puuviljad võivad päästa palju erinevaid toidukordi
  • külmutatud erinevad marjad (smuuti ja jogurti jaoks)
  • hommikupudru materjal (riis (spetsiaalne aeglase valmimisega purduriis), hirss, tatar, neljavilja)
  • värsked mahlad (õun, mustsõstra)
  • oma hoidised, mida praktiliselt kõikide toitude juurde annab pakkuda – soolased hoidised ja moosid pannkoogi peale ja maitsestamata jogurtisse mikserdades)
  • hapendatud tooted – hapukurk ja hapukapsas salatiks
  • toorjuust (sepikumääre/tortillade juurde, kastmetesse, salatisse, ahjuroogadesse jm) / juust
  • teravilja / gluteenivabad tooted (säilitada külmikus), naan, tortillad
  • pähklid ja seemned, maitsepärm ja teised maitseained
  • sojahakkmass ja sojahelbed
  • oliivõli

Eriolukord ja kodusolemine annab võimaluse tarvitada ära kogu sügavkülma sisu. Minul oli sinna seisma jäänud:

  • eelmise aasta karulaugu pesto
  • külmutatud mustikad, astelpaju, tikker, karualugu õied ja kuusekasvud
  • erinevad aedviljasegud
  • lehttainas
  • taimsed pelmeenid
  • isetehtud jäätis (banaan ja marjad)

Eriolukord annab võimaluse äratarvitada ka kuivatatud toiduaineid, mis muidu visalt väheneb:

  • eelmise aasta karualuk (suppide ja kastmete sisse)
  • lehter- ja kollakas kukeseen (suppide ja kastmete sisse)
  • omakorjatud tee kodukandist – niinepuu, põdrakanepi, kummeli ja põdrasambla
  • kappidesse kogunenud, reisidelt kaasaostetud kõikvõimalikud maitseained ja pulbrid
kuivatatud karulauk

Karulaugu kuivatamine on imelihtne – loputa karulaugu lehed, kuivata kuivatuspaberiga, paiguta küpsetuspaberile ning jäta ahjule või lauale. Järgmisel päeval paiguta õhku läbilaskvasse karpi, soovi korral purusta veidi peenemaks, et karpi enam lauku ära mahuks. Karulauk säilitab kuivanult oma toiteväärtused ja paljuski ka maitseomadused. Sobib kasutada suppides ja kastmetes.

Kukeseente kuivatamine on sama lihtne: Puhasta seened samblast ja okastest. Paiguta kuivatuspaberile ja jäta ahjule/kuhugi soojemasse õhurikkasse kohta. 2-3 päeva pärast paguta paberkotti või karpi.

Kollakas ja lehter kukeseened kuivamas

Omakorjatud tee kodukandist on tähenduslik ja mõnus meenutada talvisel küünlavalguses teeõhtutel. Sel aastal korjasin niinepuu, põdrakanepi ja kummeli ning põdrasambla teed.

Põdrakanep säilitab oma kirka värvi ka kuivades; kuivatamiseks kogu õied ja kuivata päeva jooksul küpsetuspaberil. Sama toimeta ka teiste teedega.

Üsna kiirelt sai selgeks, et rahulolu pakkuvaks menüüks on vaja nelja liiki toiduaineid:

  • värskeid puu- ja juurvilju,
  • külmutatud marju
  • mahlu lisaks teele ja joogiveele
  • kuivained, maitseained

Toitude osas jälgisin tasakaalu – aedviljade ja pastaroogade juurde oleks olemas ka hapendatud tooteid ja värsket materjali salatiks ning kord nädalas supp.

Samuti tahaks hoida tasakaalu ka toiduvalmistamise viisides: ahjuroad, pannil praetud/hautatud, kuumutamata söödav ja hapendatult (parim soolestiku mikrofloora heaks).

Võtsin aluseks põhimõtte, et kasutan juba olemasolevaid toiduaineid niipalju kui võimalik enne uute toiduainete ostmist.

Kokkamisel plaanin reeglina energiaressursi maksimaalse ärakasutamise. Ehk siis, kui otsustan teha midagi ahjus, siis teen pigem kaks-kolm kokkamist samale ajale, et ahju kasutamist optimeerida: pirukas ja soojad võileivad; magus ja soolane küpsetis.

Mõned toiduideed, mis said eriti maitsvad ja talletatud blogisse ka järgmiste kokkamiste tarvis:

Hommikusöögid

Vaheldusrikas hommikusöök võib olla hommikupuder soojade võileibadega, müsli omatehtud jogurti või taimse piimaga või omlett ja soolased pannkoogid või pannkoogid omatehtud moosiga.

Omatehtud müsli: rõstisin ahjus neljaviljahelbeid, lisasin veidi mett, röstisin seemneid – päevalille ja kõrvitsaseemneid ning purustasin metspähklid. Marjadest lisasin pihlaka meega, tikri, jõhvika, mustsõstra, mustika ja aroonia ning tükeldatud hapu ebaküdoonia ning naturaalse magusa õuna (kõik Ecomari) valikust.. Siin on kohe päris müsli segu komplekt, mis on hetkel ülisoodsa hinnaga arvestades kogust: https://ecomari.eu/toode/suur-muslisegu-marjade-ja-viljadega-350-g/

Omatehtud müsli pähklite ja puuviljadega
mango, kiivi, avokaado, ploom ja mandariin koos kodutehtud müsli ja maasika-banaani-maitsestamata jogurtiga.

Hommikuti valmistame joogiks smuutit – põhikomponendiks on banaan ning külmutatud viljad, joogivesi või taimne piim; magustoiduks sobiv, kui lisatud ka jäätist.

Jäätisekokteil banaani, vaarikate ja maasikatega; lisaks taimne piim.

Hommikuomlett šampinjonide ja toorjuustuga. Kuna kaaslane on teises riigis, siis teeme ühiskokkamist interaktiivselt. Mina juhendan ja tema püüab arendada oma kokkamisoskusi.
Kala seentega ja avokaado riisileival
Pannkoogid moosiga. Sel aastal varusin rannakibuvitsa moosi, kuldreneti moosi kaneeli, ingveri ja apelsiniga, ploomimoosi ja murakamoosi.

Toekamad toidud

Esimesel kodusolemise nädalal katsetasin karrikastet – lisasin sisse, mida parasjagu leidus.

Karri köögiviljadega

Banaan on vili, mis aitab muuta maitsvaks nii smuuti, on tänuväärne lisand hommikusöögihelbete juurde ja sellest saab teha ka väga mõnusa piduroa: Banaani leib

Suus sulav banaanileib. Ideaalne ka järgmsiel päeval.

Sügavkülmast leidsin pizzapõhja taigna. Sellega sai ärapäästetud üks toidukord 7-päevasest uute toiduainete-vaba aega.

Lihtne pizza tomatipasta, seente, hapukurgi ja riivjuustuga

Kuivainete kapi tühjendamise eesmärgil panin likku oad. Neist valmisid kotletid ja pasteet. Olid okeid aga rohkem ei teeks, kui muid võmalusi on.

Oakotleid – oad, kartulipuder, küüslauk, maitseained, riivsai

Suvikõrvitsa pirukas on tõeline piduroog ka iseenda jaoks – nii iseseisva lõunasöögina koos värske salatiga kui õhtuse tee juurde.

Suvikõrvitsa pirukas toorjuustuga

Värsked salatid sobivad kõigi toidukordade juurde

värske salat marjade ja seemnetega

Vahepeal tegime õhtuse tee jaoks odarajahu karaskit, mida manustasime mee ja moosidega.


odrajahu karask
Kerge ja lahe karulaugu supp

Sooja sisuga tortilla on väga mõnus eine või lausa omaette toidukord.

soe tortilla

Kapipõhjast leidsin mõned mannavahu pulbripakid. Tähtaeg oli küll veidi üle läinud, kuid mis saab ikka manna ja suhkruga juhtuda.. maitsesid igaljuhul taevalikult.

Lasanje on klassikaline lemmik, mida sobib soojendamiseks hoida ka järgmiseks päevaks

lasanje

Õhtuse tee juurde valmistasin oapasteeti. Oli täitsa maitsev, kuid tütrele ei tundunud välimus apetiitne ja maitse jäi võõraks.

oapasteet (uba porgand, sibul, küüslauk, karulaugu pesto ja kuusevõrsed, oliivõli, must sool ja pipar)
Juustupirukad ja kaneelipirukad

Kui eestimaised maitsed ära tüütavad hakkab isutama sushi järgi. Seda sõime kahel päeval ja sushi isu kadus mõneks ajaks ära.

Sügisel lubasin,et korraldame ühel ilusal talveõhtul küünalde ja tuledevalgel hubase õhtuse teejoomise klaasmajas. Selline võimalus tuli kevade teisel päeval, mil kauaoodatud lumi saabus ja metsa muinasjutuliseks muutis. Klaasmaja-õhtuks valmistasime lihtsa šokolaadikoogi. Koogi retsepti enam ei mäleta, oli midagi lihtsat. Aga siin klaasmaja enda valmimise lugu: Ühe unistuse täitmine

Õhtueine romantilises klaasmajas

Õhtuid veetsime enamasti aktiivselt, teinekord aga mõnd toredat kontserti kuulates.

Mick Pedaja kodukontsert

Antud loend täieneb kuni eriolukorra lõppemiseni. Mingil hetkel oli murdepunkt, et ei taha kodutoitu vaid tahan restorani sööma; sellest painest on võimalik vabaneda, kui premeerida end millegi eriti heaga. Näiteks makroonidega. Või nachodega. Ja hea filmiga sinna kõrvale.

Aga vaieldamatult kõige populaarsem retsept blogis alates 12. märtsist on õhulise chabatta retsept. Proovi ja sa ei kahetse! https://paljajalu.rannapiiga.com/ohuline-ciabatta-koige-lihtsam-ja-maitsvam-retsept/#comment-12957

Toredaid katsetamisi ja vaprat kodusolemist! Mõte, et meie esivanemad on üle elanud sõja ja katku aitab ka tänasel päeval kodus püsida – tunnistagem, et see on nohu võrreldes möödund aegadega.

Mul oleks üliväga hea meel, kui jagaksid allolevalt tagasisidet, kas ammutasid inspiratsiooni ja katsetasid siit ülestäheldustest mõne eine?

Suus sulav banaanileib

Õhuline, suussulav, pehme, maitsekülluslik…. needki tunnussõnad kahvatuvad selle küpsetise tulemuse kirjeldamisel …

Algne retsept ise on pärit kommentaariumist, seega ei oska hinnata, millises mahus on see mugandatud juba olemasolevatest banaanileibadest.Mina mugandasin seda omakorda, et maitse oleks täiuslikum.

banaanileib

Kuna tegu oli nii suussulava, hõrgu ja pehme-maitseka küpsetisega, siis saab see ka siia blogisse ülestäheldatud järgmiste tegemiste tarvis:

Tegutsemisjuhis:

“3-4 üleküpsenud banaani segada 80g pruuni suhkru ja 75g (kookos)õliga korralikult läbi, sinna peale 225g jahu, 3tl küpsetuspulbrit ja 3tl kaneeli. Soovi korral pähkleid, kuivatatud puuvilju vms.
Ahi eelsoojendada 190°C juurde, leivavormis segu panna 20ks minutiks niisama küpsema, pärast seda panna peale foolium ja küpsetada veel 20min. Super lihtne, maitsev, kiire, ja alati tuleb välja.”

Minupoolsed muudatused:

  1. Mina lisasin ka ca 4 peotäit purustatud metsapähklit, mis minuarvates lisab tummisust ja maitset veelgi juurde. Pähkel jääb küpsetises pehme ja sulandub sujuvalt banaanises segus.
  2. Tavalise jahu asemel kasutasin speltajahu,
  3. Kookosõli asemel oliivõli.
  4. 3 tl küpsetuspulbri asemel panin 1 tl; 3 tl jätaks minuarvates juba liiga tuntava maitse.
  5. Mingit fooliumit ma ei kasutanud – ahjus oli ligi 30 minutit kokku. Kui on väiksem vorm ja küpsetis tuleb paksem/kõrgem, siis vajaks ilmselt kokku küpsetusaega 35, maksimaalselt 40 minutit.
  6. Leiva vormi põhja ladusin banaanid, mis lisavad veelgi pehmust ja maitsekust juurde. Banaanide peale võid veel raputada veidi kaneeli, kui oled eriline maiasmokk, siis sega 1 tl kaneel läbi 2 tl pruuni suhkruga ing raputa vormi põhjas olevatele banaanidele ja seejärel lisa taigen. Kui oled aga veelgi suurem maiasmokk ja tahad täispanga peale minna, siis jaga banaanide ja kaneeli-suhkru segule tumeda šokolaadi nööpe. ning seejärel tainas.

Soovitan soojalt, kes soovib maitsemeeli hellitada.

Spargli karri – viirusaja roog

Karri, millesse sobib see, mida kappides leidub.

Minu roas leidub:

  • oliivõli
  • 5 küüslaugu küünt
  • tükike ingverit
  • 1 spl rohelist karripastat
  • 1 tl karrit
  • 3 porgandit (peenelt viilutatud)
  • 4 -5 sparglit
  • peotäis brokolit
  • 1 purk kookospiima (200 g)
  • pikuti lõigatud rohelist sibulat
  • himaalaja soola

Paneeri küüslauk ning ingver oliivõlis, lisa roheline karripasta; lisatükeldatud porgand; seejärel lisa kookospiim ning karri, piklikult lõigatud spargel, brokoli, roheline sinul. Maitsesta soolaga ning lase mõnda aega haududa.

Naudi koos riisiga.

Pehme ja õhuline odrajahu karask

Karaskiga tuleb mulle meelde alati lapsepõlv – emal oli komme võluda ahjust välja tõelisi hõrgutisi, mida on minul olnud raske järgi teha. Karask on üks selline küpsetis, mis ei ole minul välja tulnud selline nagu temal. No on õnnestunud midagi küll teha, aga vetruvusest ja õhulisusest on jäänud vajaka.

odrajahu karask

Juhtumisi sattusin #koogikunst kokkamislehele ja katsetasin sealpakutavat retsepti. Mind heidutas veidi muna-rohkus – neid peab lisama lausa kolm, kuid katsetasin, et kas tõesti on võimalik nii kena välimusega karask saada. Minu poolt mugandatud retsept järgmine:

Vaja läheb:

500 g odrajahu
500 ml petti
2 muna
2 spl õli
3 spl toorsuhkrut / pruuni suhkrut
1 tl soola (kasutan musta või himaalaja)
50 g kõrvitsaseemneid, ning leotasin
2 tl soodat

Algses retseptis soovitatud fenkoli seemned ja köömned jätsin ära, muna panin ühe vähem ning pruuni suhkrut 1 spl rohkem, keefiri asemel kasutasin petti.

Klopi munad koos suhkru ja soolaga, lisa pett ja õli. Sega eraldi kausis odrajahu sisse sooda ja seemned. Kalla jahusegu märja segu hulka ja sega ühtlaseks tainaks. Vala karaskitainas märja küpsetuspaberiga vooderdatud suuremasse leiva või keeksivormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 25-30 minutit. Lase jahtuda ja tõsta koos küpsetuspaberiga vormist. Soe karask on eriti maitsev meega. Ning oivaline järgmisel päeval.

Taimne pikkpoiss

Tõeliselt maitsekas ja toekas roog, mis eriti maitsev on järgmisel päeval viilakatena võileivale panna. Kuid suurepärane ka valmimisjärgselt koos salatiga. Kuna roog on niivõrd tummine ja toetav, siis ei vaja see enda kõrvale midagi muud peale kerge salati. Sobib süüa ka erinevate kastmetega. Roa eripära on see, et väljanägemine ei ole just kiita, maitse aga on taevalik.

  • 250 g läätsi (ükskõik, milliseid) või siis uba (ükskõik milliseid)
  • 200 g riisi (pigem mitte pikateraline, kõikteised sobivad)
  • 2 keskmist punast sibulat
  • 3–4 küüslauguküünt
  • 3 spl paprikapulbrit
  • 6 spl riivsaia
  • 3 spl odrajahu
  • veidi musta või himaalaja soola
  • 7 spl tomatipastat (pizza maitseainetega)
  • piprasegu (valge, rose jt)
  • 1 tl karripulbrit
Taimne pikkpoiss

Pane läätsed, riis, väga peeneks hakitud sibul ja küüslauguküüned koos keema. Kui kasutad ube, siis leota oad ja keeda poolpehmeks ning alles lisa ülejäänud ained. Keeda, kuni riis ja läätsed / oad on pehmed, ning seejärel kurna korralikult (võid sõela peal lusikaga kaasa aidata, et enamus vedelikust saaks kurnatud). Lisa kurnatud läätse-riisi segule paprikapulber, riivsai, odrajahu, sool, tomatipasta, piprasegu, karripulber ning sega kõik väga korralikult läbi. Määri leiva või keeksivorm õliga (või tee märjaks küpsetuspaber ja suru vormi) ning vala pikkpoisisegu sinna sisse. Määri lusikaga ühtlaseks. Kuivamise välitmiseks riputa üle vähese riivsaiaga. Seejärel küpseta rooga ahjus 200 kraadi juures umbes 30-35 minutit. Lase hõrgutisel veidi jahtuda ning seejärel tõsta koos küpsetuspaberliga sobivale vaagnale.

Lasanje, tütarde lemmik

Ei saa seda retsepti siia blogisse lisamata jätta. Liiati, kui sain teada, et vanem tütar tihti mu blogi avab ülikooli ühiselamus ja retsepte otsib… siin, mu kullake on see Su lemmik retsept, mida võid ise ka proovida.

Retsept, mis liidab mu lapsed söögilauas isukateks sööjateks. Üks, kes liha ei söö ja teine, kes aegajalt sööb – mõlemad kiidavad, söövad ja nõuavad lisa.

lasanje taimne
Lasanje

Esmalt tegin lasanjet sojahakkamssi ja tomati valmisseguga, viimasel korral kasutasin aga sojahelbeid (tuleb oluliselt rahakotisõbralikum) ja lisasin pizzakatte-purustatud tomatid ise. Ehk siis: 10 minutit valmistamisele, 30 minutit küpsemisele

Vajad:

  • 2-3 punast sibulat
  • 400 gr pizza maitseainetega rikastatud-purustatud tomatid, või maitsestatud purustatud tomati segu
  • 2 klaasitäit sojahelbeid, lisa neile vesi ja jäta 20-30 minutiks pehmenema
  • 200 gr (taimset) koort
  • 12 lasanje plaati
  • heldelt riivitud (taimset juustu)
  • maitse järgi piprasegu

Haki sibul peeneks, lisa pannile oliivõlile, kui sibul klaasjas, siis lisa soja hakkmass, purustatud tomatid, kui segu piisavalt küpsenud lisa koor ja maitseaineid – piprasegu, petersell ja muu meelepärane.

Paiguta ahjuvormi põhja veidi kastet, seejärel lase lasanjeplaadid läbi sooja vee ning aseta kihiti kastmega, kõige peale kaste ning (taimne) riivitud juust helde käega.

Küpseta 190 kraadises ahjus ca 20-30 minutit. Lase veidi jahtuda ja tõsta sööjaile.

I m e l i n e.

Viie tärni hommikusöök

Kuna mu kaaslane andis hommikusöögile sellise hinnangu ning seda andes vaatas sügavalt silma ja täpsustas, et ta mõtles seda 100% tõsidusega ning ka laps noogutas kaasa, siis saagu selle hommiku esimene eine ka siia üles tähendatud.

Püüan toidutegemisele kasutatava energia maksimaalselt optimeerida ja kuna otsustasin, et teen ahjus soojad saiad, siis sai ahjus tehtud kokku kolm hõrgutist:

  1. Soojad ahjusaiad seente, suitsulõhe ja majoneesi-juustukattega
  2. Suured šampinjonid täidetud šampinjoni enda jala, vegan majoneesi ning riivitud kadaka juustuga.
  3. Ahju omlett silikonvormis (mu 7-aastane omletti ei söönud, kuid sellised armsad väikesed omletimuhvinid on saanud tema lemmikuks.

Lisaks juurde lihtne salat, mis tänu õunale ostuts lihtsalt imemaitsvaks. Ajakulu kogu hommikusöögile on tõesti minimaalne, võin öelda, et ettevalmistavale tegevusel kulus mitte enam kui 15 minutit.

Omleti valmistamiseks: lao silikonvormi viilutatud šampinjonid, päiksekuivataud (või tavaline) tomat viilutatult, Lao vormid poolenisti täis; lisada võib ka porrulauku, maitserohelist ja muud, mida parasjagu külmikus on, sh suitsulõhet või muud meeldivat.

Katteks klopi munad (6 silikonvormi tarvis ja kolme inimese jaoks võtsin 3 muna); lisa veidi hapukoord ja köögi koort; lisa veidi soola ja piprasegu; lisa kadaka juustu riivitult veel kuhjana peale; kalla segu vormidesse ja pane ca 200 c juures ahju.

Seejärel valmista saia kate ja šampinjonide sisu: selleks lisa riivitud juustule majonees, sega ja lisa kas päikesekuivatatud tomat või muu sobiv lisand. Lisa peenestatud šampinjonide jalaosad, sega ühtlaseks. Pildile jäädvustatud omlett oli viimane ja kõige väiksem ja murdus ka veel pooleks – parimad palad jagab perenaine ikka lapsele ja mehele 🙂

Lõika tumedast chabattast või muust sobivast saiast peenemad viilud – nii jävad need ahjust võttes krõbedad; määri kate helde käega saiaviiludele;

Sama tee šampinjonidega – suru juustu-majoneesi segu seene kübarasse ja jäta seenele paras kuhi.

Seejärel pista need ahju, kus omlett on hakanud juba paisuma ja valmima;

Seejärel valmista lihtne ja ülimaitsev salat samasse kaussi, kus valmistasid juustu-majoneesi-seene katte: haki 2 tomatit, veidi salatit ning 2 õuna; lisa veidi musta või himaalaja soola ning ürdiõli – mina kasutan päikesekuivatatud tomatite õli otse purgist – soetan tavaliselt liitrise purgi, mida jätkub vähemalt 1,5 kuuks.

ca 5-7 minuti pärast, kui juust on kõikidel hõrgutistel sulanud võta hommikusöök ahjust ning asu nautima kiidusõnu ja head tunnet nädalavahetuse hommikust.

Lõhepirukas

Soovin Sind inspireerida tegema tõeliselt suus sulavat lõhepirukat, mis on saanud ülistavaid kommentaare minu külalistelt ning perelt; reeglina haihtub ühe õhtuga ning pakub tegemisrõõmu kogu perele. Lisaks on tegemisvaeva ajaliselt üsna napilt.

Ajakulu: kohupiima muretaigen – ca 7 minutit

Piruka sisu ning kate – ca 10 minutit

Küpsemine 200 c juures 30 minutit.

Vajad :

200 g kohupiima

200 g jahu (sobib ka speltajahu, segatuna riisijahuga), millesse lisa veidi soodat

200 g pehmet võid

näpuotsaga muna või himaalaja soola ja veidi pruuni suhkrut

Sega ained käsitsi, vormi palliks ja pane külmikusse seniks, kuni valmistad katte.

Sisu osas saab olla loov ja kasutada aineid, mis parasjagu olemas. Minu lemmikuks on kujunenud:

küüslauk, porrulauk, seened, suitsulõhe; olen lisanud ka riivitud bataati, peenekshakitud sibulat, kui porrulauku ei ole;

Võta tahenenud põhi ; tee küpsetuspaber märjaks ja paiguta vormi, suru põhi ühtlaselt vormi põhja, jäta ca 1-1,5 cm ääre kõrgendus.

Laota põhjale helde käega päikesekuivatatud tomatit (kui lisad need pannil ootavale segule, siis ei pruugi see hõrgutis ühtlaselt jaotuda).

Seejärel kalla pannil veidi pehmeneda saanud sisu.

Katte jaoks võta 2 muna, lisa köögikoort, sobivat soola ning veidi piprasegu; klopi ained läbi ja kalla ühtlaselt vormile. Soovi korral sobib segu sisse hästi ka hakitud till või petersell.

Pane pirukas ahju ja tea, et oled saanud hakkama tõelise meistriteosega! Võid veel peale riputada helde käega kadakamaitselist või muud sobivat juustu.

Piruka kõrvale sobib ideaalselt valge vein, nagu ikka, kala juurde.

Kõrvitsa küpsised, suussulavad

Saime lastega sellise maitseelamuse, et tundub ülekohtune seda mitte siia blogisse lisada. Kogu pere sõi ja mõmises kiitvalt.

Vajad:

100 g võid

100 g tumedat suhkrut

200 g peeneima riiviga riivitud kõrvits (toorelt)

1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut

100-150 g speltajahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

2 spl hapukoort

Hõõru või suhkruga kohevaks, lisa kõrvits, vanilliekstrakt, hapukoor.

Sõelu juurde jahu, küpsetuspulber, küpsetuspulber ja kaneel. Sega hoolega.

Tõsta ahjuplaadile väiksed ümmargused taignamummud, vajadusel tee käed veidi jahuseks; vajuta kahvliga mummud laiaks.

Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.

Naudi!

Mahlane, suus sulav õunakook

Täiesti imeline õunakook, mis nõretab mahlakusest ning suvelõhnust ja -soojusest. Vahelduseks üks laktoosivaba kook, mis maitses kõikidele sööjatele lihtsalt i m e l i s e l t. Kook pälvis muude kiidusõnade juures ka väljendi “parim kook, mis ma söönud olen”. Seega – tuli ikka tõesti hea mitme inimese arvates. Kook haihtus laualt kiiremini kui oleks osanud oodata. Antud retsept on ideaalne õunakoogi küpsetamiseks ka või, hapukoore ning tavalise nisujahuga, kui muud käepärast ei ole.

Vajad:

Kookosrasv – 4 kuhjaga spl (või samas koguses võid)
Roo vm suhkur – maitseküsimus, pigem 1 spl
Taimne hapukoor (sobib ka tavaline hapukoor ideaalselt) 150 g
Spelta jahu (sobib ka tavaline nisujahu) 3 dl
Näpuotsaga soola, vanillisuhkrut
Peenelt viilutatud õunaviilud, sobivaid marju (mina kasutsin põldmarju – üks peotäis on täiesti piisav lisamaitse ja -värvi lisamiseks)
kaneeli, soovi korral
mannat või riivsaia koogivormi vooderdamiseks
Lisada võib nii rosinaid, mandlilaaste, kookoshelbeid, röstitud pähkleid jm.

Viiluta peenelt õunad (pildil valge klaar), sega kaneeli ning soovi korral 1 spl pruuni suhkruga. Jäta maitsestuma, kuniks valmistad taigna.

Vahusta kookosrasv suhkruga, võib olla mõõdukas segamine. Lisa hapukoor ning jahu, sool,vanillisuhkur.

Sega ning kummuta koogivormi, minu oma diameetriga ca 27 cm

Lao sobivas mustris õunaviilud ning lisa veel endale meelepäraseid pähkleid, marju ja muud. Pehmed marjad, pähklid jm pane koogile enne õunteviilusid, mis kaitsevad neid kõrbemise eest.

Küpseta ca 175-185 c c ahjus kuni taigna ääred kuldpruunikaks on muutunud ning õunad koogil pehmeks küpsenud.
Naudi jäätisega või lihtsalt niisama 🙂

Kui koogi valmistasid, siis palun anna teada, kuidas Sinul see õnnestus?

Klaasmaja valmimine – ühe unistuse täitmine

Olin pikalt unistanud õdusast kohakesest, kus jahedatel suvehommikutel süüa hommikueinet, mõnel kiirel hetkel tulla ning lugeda mõni rida head luulet või kirjutada, inspireerituna ümbritsevast männikust, kohevil mustikapuhmastest, kõrv tabamas merikajate hääli tuuliselt rannikult.

Keemiavabalt kasvanud tomatitaim oleks veel lisaboonus sellisele idüllile.

Usun, et nii nagu õnn on ka unistuste täitmine igaühe enda käsutuses ning võimuses. Seega asusin 2017. aasta kevadel plaani pidama. Kuna klaasmaja-unistuse täitmise teostamisel tuli mul iseenese tarkuse ning ettevõtmisega hakkama saada arvestasin majakese suuruse selle järgi, et mu jõud ning jaks sellest üle käiks. Esiti leidsin inspiratsiooni Pinteresti arvutustest pildialbumitest, otsingusõnaga “SheShed” või “Greenhouse” kuvatakse kõige eripärasemaid ehitisi. On hulgaliselt blogiartikleid, kus kirjeldatakse ehitusprotsessi ning disainielemente. Eriti romantiline oli lugu, kus SheShed valmis värske abielumehe poolt pulmakingitusena oma naisele. Ehk siis nii, nagu meestele on vaja garaaži vajab naine oma kuningriiki – SheShedi, et käia korraks ära oma naise-maailmas, kus ei eksiseeri kellegi teise soovi, hüüdmist, nõudmist ning ootuseid – on vaid Naine ja tema hobi, olemine või tegemine. SheShedid on kohaldatud küll käsitöö tegemiseks, maalimiseks, lugemiseks, kirjutamiseks, lihtsalt olemiseks. Siin mõned näited, mis inspireerisid:

Esiti tegin turu-uuringu siinselt turul pakutavatest võimalusest – millised on valmislahendused, mida väikse kohendamise-täiustamise, sisustamisega võiks muuta täiuslikuks She Shediks. Mul ei olnud suuri ootuseid, seega oli tulemus suhteliselt etteteada. Metallraamil suuremaid kasvuhooneid on isegi valikus olemas, kuid hinnad ning kvaliteet – tulemus minuarvates ei ole vastavuses.

Seega otsustasin, et püüan siiski tellida valmis fermid, et töö mahtu veidi vähendada. Leidsin Viljandi lähedal asuva tegija, kes pakub kilekasvuhoonetele puidust karkassi. Tellisin fermid ja prussid ära (ca 200€) ning suurendasin fermi vahet selliselt, et see oleks siiski piisav klaasi jaoks. Kokku sai majake 12 m2, just selline suurus, millest mu isetegemise jõud võis üle käia.

Erinevad tööd käisid sünkroonselt – üks hullemaid töid oli mätaste kaevamine – lausa nutt tuli peale, kuna jõud ei käinud lihtsalt üle. Õnneks vanema tütre tuttav noormees sattus meile ja kaevas kiirelt abivalmilt mättad välja.

Väljakaevatud mustikamättad said teisaldatud turvaliselt teise kohta, kus tänasel päeval pole aru saadagi, et neid on teisaldatud. Huumuse kiht on niivõrd suur, et teisaldamisel ei saa mustikataim suurt viga.
Kaevatud mätaste alt tuli välja puhas liivapinnas, mis sobis põrandapaigalduseks ideaalselt. Põrandaks otsustasin paigaldada tellised, mille sain marjapakkide ja suure tänu eest 10 km eemalt külast, kus need kurvalt jõude seisid.Sellised ilusad kollakad-punakad mahedatoonilised telliskivid. Kivide tassimisel ning transpordil oli suureks abiks sõber Irmo, kes kaasas ettevõtmisse ka oma pojad. Uskumatu, kui raske võib olla üks telliskivi…

Fermid kohal, viimistlesime need puidukaitsevahediga ning spets värviga.

Muidugi oli mu rõõm suur, et klaasmaja-ideest olid haaratud ka mu tütred, kellega värvisime kõik fermid ning liistud (ca 4 l värvi). Isegi kass aitas valvata ning hoidis tuju üleval – meil oli väga lõbus, sest sellised koostegemised ühise eesmärgi nimel on põhimõtteliselt täiesti erilised. Etteruttavalt ütlen, et kui saime klaasmaja sisustatud, siis see õnnetunne ja imetlus laste näol korvas kogu vaeva, mida ehitus oli kaasa toonud.

Ettearvamatult otsustas sõber Irmo mulle oma poegadega (tal on neli(!)) appi tulla fermide kokkupanemisel. Ilmselt näisin ma täiesti lootusetu juhtum sellise asja jaoks nagu seda on ehitus. Kuid loodan, et noormehed said ka eluks vajalikku ehituskogemust ja ikkagi taskuraha ka.

Oleme Irmoga mitu puuda kooke ja kiluvõileibu koos ära söönud, mil oma lastele võistlustantsu võistlustel kaasa elasime. Irmo erines ümberkaudsetest lapsevanematest-pealtvaatajatest selle poolest, et kui teiste nägudel oli pinge, lootusetus või hüsteeriline rõõm, siis Irmo näol oli alati eluterve naeratus. Tähtis ei ole võit vaid osavõtt – üks õige suhtumine, mida ka mina püüdsin võistlustel endasse (tulutult?) juurutada. Huvitav, kas Irmo kunagi üdse kuri ka on..?

Ühesõnaga, suure ja hea südamega sõber Irmo tasandas ja loodis ka põranda, mida ma küll olin püüdnud varemalt ise teha, kuid kogemus, teadmised ja oskused ei küündinud selleni, et seda tööd ka kvaliteetselt ära teha, kuskilt oli ikka midagi viltu.

Kogu ehituse käigus tundsin end tõelise kobakäpana. Võisin isegi vapralt vehkida akutrelliga, kuid ainsatki kruvi mul kuhugi sisse ei õnnestunud puurida. Süvenes teadmine, et ma võin teha mida iganes, aga mitte ehitada. Esiteks ei ole kätes jõudu piisavalt ja kõik, mis annab viltu või valesti minna seda ka teeb. Mu ehitusalane karjäär piirdub lapsepõlves ehitatud onniga sirelipõõsastesse, sellel oli isegi kummist hingedega uks. Muidugimõista käis see uks ees viltuselt, kuid vähemalt seisis see nö seina küljes.

Seega, pinnas tasandatud ja looditud ladusime kiviringi, muidugimõista Irmo loodimise-mõõtmise järgi. Pikk arutelu oli see, kas põrand jääb maapinnaga tasapinnaliselt või mitte, siis otsustasime siiski, et maapinda tõstma ei hakka ning tagantjärgi oli see ainuõige otsus. Seejärel saime prussid paika, mina tassisin vahepeal söögipoolist ja juua ja püüdsin niiaplju abiks olla kui sain. Töö, mis oli üsna põnev oli põranda ladumine. Irmo soovitas isegi edevalt kalasaba mustrit laduda, kuid mulle tundus see liigne toretsemine, seega läksin lihtsama vastupanu teed ning ladusin kivid klassikalises stiilis. Mehed ja noormehed tegelesid niikaua fermide kokkukruvimisega, kahe pooliku päevaga sai maja püsti. Jäänud oli veel klaasimine, katus, katuseplekk, ning elekter. Kuid suur osa tööst oli nüüd tehtud.



Edasi pidin otsustama, millest teha katus. Katuse tellisin polükarbonaadist ning Proplastikust. Ilmelt olin ma liiga väike klient, kuid sealne klienditeenindus jättis kehva tunde sh alles pool aastat hiljem avastasin, et katuse ääre tarvis oli antud kaasa valed jupid, ilma vihmavee osata. Lõppeks osutus nende laomees nii heasüdamlikuks, et pani mu katusematerjali iseenda auto peale ja tõi ära, kuivõrd juhtumisi oli siitkandi mees. Ma ei mäletagi, miks tekkisid raskused katuseplaatide kättesaamisel, kuid mingi jama oli. Selle lahendas täiesti fenomenaalne inimene Erika, kes kogu asjaajamist seal kohapeal toimetas ja organiseeris.

Et aga õhtu oli noor ning suuremaid jamasid ei olnud juhtunud saime hakata seda viga ka kohe parandama.

Varustatuna akutrellidega asusime Erikaga sissetallama käigurada katuseplaatide ümber. Mõõda nii või mõõda naa, kuidagi ei saa aru, kuhu tuleks need augud puurida. Algul oli ahastus, mida aeg edasi, seda naljakam kõik tundus. Igaksjuhuks ikkagi tegime mõned augud ka, muidugi valesse kohta, aga vähemalt üritasime.

Minu kobakäpana tundmine aina süvenes. Sõime lohutuseks natuke maasikaid ja õhtu võis lõppeda, katuseplaadid kurvalt ootamas, et keegi targem inimene neile läheneks.

Õnneks õnnestus Irmol juhtumisi panna peale kaks katuseplaati. Nipp on see, et tuleb augud puurida katusel, ehk siis otse sündmuskohal, mitte leiutada valemit ja teha seda eemal.

Teise katusepoole panime nagu naksti juba Erikaga koos, nii et naised said ka käe valgeks. Tegelikkuses mina hoidsin plaate ning Erika käsitles akutrelli. Minul see elukas kättmööda veel ei ole.

Katuseharja pleki (stiilselt hallika, et sobituks ülejäänuga) tellisin Steelroofist ning teenuse (ca 20€), kvaliteedi ning hinnaga võib absoluutselt rahul olla. Kiirelt sai ka katuseplekk paika ning elektritööd tehtud. Elektrijuhtmed olid juba varasemalt veetud maja lähedale, seega ei olnud suurt ettevõtmist sellega vaja teostada.

Klaasimistöö aga võttis oodatus oluliselt kauem aega, lõpuks sain klaasijad kohale oktoobris, kuid mitmete asjaolude tõttu lõplik töö valmimine muudkui venis ja venis. Viimased liistud said paika alles maikuus. Selle firmaga on selline õppetund, et tuleb intensiivselt ja pidevalt helistada ja uurida, et asjad tehtud saaksid. Seni oli arvanud, et esmasest kokkuleppest peaks piisama. Klaasiring koos tööga läks maksma ca 750 €. Talvel ehitisin majakese ohtrate ledlambikestega, et pimades külmas talveöös oleks kergem unistada majakesega kaasnevast suvisest õdususest.

Sobivat diivanvoodit otsisin kaua – esialgu tahtsin taaskasutusest midagi leida, kuid midagi sobivat ei hakanud silma. Lõpuks leidsin Askost väga korraliku diivanvoodi ning just meie klaasmajakesse hästi sobiva – selle seljatugi ei domineeri, on piisavalt minimalistlik ning samas tugeva konstruktsiooniga ja mõõtudelt ka sobiv. Ning lisaks oli see juhuslikult suurema protsendiga allahindlusega pakkumisel ka. Padjad ning pits on pärit Skandinaavia taaskasutusest, ca 1 € tükk, praktiliselt kõik tutikad.

Ja lõpptulemus selline – mis laste näod naerule viis. kiirelt otsisime toast miljööga sobivad raamatud ning juba käib väiksem preili regulaarselt siin lugemas. Veetsin täna siin ka esimese öö ja väga magus uni oli. Hommikul siiski hakkasin jälgima tõusva päikese kuma ning leidma varajasi kiiri tomati- ning kurgilehtedelt. Mets kümbles suvehommikuses valguses ning endalgi oli tunne, kustkui juunikuise päeva algamine ongi kõige õigem just kell 5 hommikul. Mulle isegi tundus, nagu oleksid hernetaimed end ööga kõrgemale sirutanud ning mõned kurgid õite all suuremaks paisunud. Iga õis ja taim omamoodi kooldumas ja kasvamas.

Klaasiring sai just selle vaate tõttu pandud:

Kokkuvõttes – ka ainult laste rõõmu nimel tasus ettevõtmist käsile võtta. Armas on vaadata, kuidas noorem muudkui jookseb – küll raamatut lugema, küll taime kastma. Kui talle jääb sellest üks helge ja ilus mälestus lapsepõlvest, siis on kogu mure, vaev ja pisarad ning ettevõtmine seda suurt tööd väärt küll.

ps. selline klaasmaja on võimalik ehitada ka oluliselt soodsamalt – näiteks puitraamidel akendega majakeste pilte on Pinterestis ohtralt.

TÄIENDUS SUVI 2020

Kuna minu teadmised permakultuurist on aina täienenud, siis olen üles võtnud osa põrandat ning andnud taimedele võimaluse pääseda juurtega otse maasse. Põrandast ülesvõetud kivid paigutasin peenra äärteks ning vajadusel saab kogu põranda alati taastada.
Kivide all olevale liiva pinnasele paigutasin nõgese taimi, vana mulda, mereadru ning musta mulda, kõige peale mulla kaitseks ja multšiks mereadru. Ühele poole istutasin ettekasvatatud tomati ning teisele poole kurgi, kressi, naistenõgest ning saialille. Veidi küüslauku ja salatit. 

Eelmine suvi, kui taimed kasvasid pottides
Klaasmaja suvi 2020
Klaasmaja, juunikuu
Klaasmaja, juuli
Klaasmaja, juuli
Õhtused teeõhtud, mil väljas jahe, kuid klaasmajas mõnusalt soe.

Vale-martsipani rabarberikook

Kreemjas, mahlane, kohev, kuldkollane, martsipanine – selliseks muudavad selle rabarberikoogi kurkum ning ebaküdoonia. Hispaanias elades ostsin kokku igasugu maitseaineid, mis on kippunud siin seisma jääma. Kuidagi ei kipu need indiapärased toidud valmima. Katsetasin lõuna- ja põhjamaise kooslust – kurkumi ja ebaküdoonia ning minu kui ka tütarde hinnangul on tulemus ülivõrdeline. Seega otsustasime retsepti ka blogisse talletada.

Kook valmib sarnaselt eelmisele retseptile:

Haki rabarberit, keskmised varred, peenelt tükeldatud, võimalusel koorimata – saab punakat värvi 3-4 tk
Muna – 2 tk
Pruuni suhkrut – 50 g (kuna Ecomari purustatud ebaküdoonia on magus)
Speltajahu (sobib ka tavaline nisujahu) – 150 g
Küpsetuspulbrit – 1 tl
Vanillisuhkrut – 2 tl
Kaneeli – 1 tl
Soola – nàpuotsatàis
Hapukoort – 150 g
Sulatatud võid – 50 g
Kurkumi – 2 tl
Ebaküdooniat – purustatult – sobib kas Ecomari kuivatatud ebaküdoonia purustatult või muul moel.

Vahusta munad koos suhkruga tugevaks vahuks. Sega kuivained omavahel ning lisa munavahule koos sulatatud veidi jahtunud või ning hapukoorega. Sega ning lisa purustatud ebaküdoonia ning rabarberitükid. Kalla ahjuvormi või plaadile ning küpseta 220c juures ca 20 minutit, kuniks kook on pealt silmapaistvalt pruunikas.

Kui soovid suurema plaaditäie kooki või kõrgemat, tee kahekordne kogus. Piltidel just nii olengi teinud. Kuna kook on ka jahtunult ning järgmisel päeval ülihea, siis võib teha seda magustoitu ka pikema aja peale varuks. et ei peaks lausa iga päev kooki küpsetama.


Kui juhtusid selle retsepti järgi kooki tegema oleks väga põnev teada saada, kuidas õnnestus ja kas sööjatele maitses?

Ps. pildil on tehtud kahekordne kogus. Et ikka järgmiseks päevaks ka jaguks.

Hapukoorene rabarberikook

Selle retsepti järgi on saanud selle-aastased rabarberid koogiks – lihtsalt nii hea ja pehme ning mahlane, et ei ole olnud vajadust teisi retsepte kasutada. Taigna valmistamisele 10 min, küpsemisele 15-20 minutit.

Vajad:

Rabarberit, keskmised varred, peenelt tükeldatud, võimalusel koorimata – saab punakat värvi 3-4 tk
Muna – 2 tk
Pruuni suhkrut – 100-125 g, olenevalt maitse-eelistusest
Speltajahu (sobib ka tavaline nisujahu) – 150 g
Küpsetuspulbrit – 1 tl
Vanillisuhkrut – 2 tl
Kaneeli – 1-2 tl
Soola – nàpuotsatàis
Hapukoort – 150 g
Sulatatud võid – 50 g

Vahusta munad koos suhkruga tugevaks vahuks. Sega kuivained omavahel ning lisa munavahule koos sulatatud veidi jahtunud või ning hapukoorega. Sega ning lisa rabarberitükid. Kalla ahjuvormi või plaadile ning küpseta 220c juures ca 20 minutit, kuniks kook on pealt silmapaistvalt pruunikas.

Kui soovid suurema plaaditäie kooki või kõrgemat, tee kahekordne kogus. Piltidel just nii olengi teinud. Kuna kook on ka jahtunult ning järgmisel päeval ülihea, siis võib teha seda magustoitu ka pikema aja peale varuks. et ei peaks lausa iga päev kooki küpsetama.

Kui juhtusid selle retsepti järgi kooki tegema oleks väga põnev teada saada, kuidas õnnestus ja kas sööjatele maitses?

Powered by WordPress |Designed by: suv | Thanks to trucks, infiniti suv and toyota suv