Klaasmaja valmimine – ühe unistuse täitmine

Olin pikalt unistanud õdusast kohakesest, kus jahedatel suvehommikutel süüa hommikueinet, mõnel kiirel hetkel tulla ning lugeda mõni rida head luulet või kirjutada, inspireerituna ümbritsevast männikust, kohevil mustikapuhmastest, kõrv tabamas merikajate hääli tuuliselt rannikult.

Keemiavabalt kasvanud tomatitaim oleks veel lisaboonus sellisele idüllile.

Usun, et nii nagu õnn on ka unistuste täitmine igaühe enda käsutuses ning võimuses. Seega asusin 2017. aasta kevadel plaani pidama. Kuna klaasmaja-unistuse täitmise teostamisel tuli mul iseenese tarkuse ning ettevõtmisega hakkama saada arvestasin majakese suuruse selle järgi, et mu jõud ning jaks sellest üle käiks. Esiti leidsin inspiratsiooni Pinteresti arvutustest pildialbumitest, otsingusõnaga “SheShed” või “Greenhouse” kuvatakse kõige eripärasemaid ehitisi. On hulgaliselt blogiartikleid, kus kirjeldatakse ehitusprotsessi ning disainielemente. Eriti romantiline oli lugu, kus SheShed valmis värske abielumehe poolt pulmakingitusena oma naisele. Ehk siis nii, nagu meestele on vaja garaaži vajab naine oma kuningriiki – SheShedi, et käia korraks ära oma naise-maailmas, kus ei eksiseeri kellegi teise soovi, hüüdmist, nõudmist ning ootuseid – on vaid Naine ja tema hobi, olemine või tegemine. SheShedid on kohaldatud küll käsitöö tegemiseks, maalimiseks, lugemiseks, kirjutamiseks, lihtsalt olemiseks. Siin mõned näited, mis inspireerisid:

Esiti tegin turu-uuringu siinselt turul pakutavatest võimalusest – millised on valmislahendused, mida väikse kohendamise-täiustamise, sisustamisega võiks muuta täiuslikuks She Shediks. Mul ei olnud suuri ootuseid, seega oli tulemus suhteliselt etteteada. Metallraamil suuremaid kasvuhooneid on isegi valikus olemas, kuid hinnad ning kvaliteet – tulemus minuarvates ei ole vastavuses.

Seega otsustasin, et püüan siiski tellida valmis fermid, et töö mahtu veidi vähendada. Leidsin Viljandi lähedal asuva tegija, kes pakub kilekasvuhoonetele puidust karkassi. Tellisin fermid ja prussid ära (ca 200€) ning suurendasin fermi vahet selliselt, et see oleks siiski piisav klaasi jaoks. Kokku sai majake 12 m2, just selline suurus, millest mu isetegemise jõud võis üle käia.

Erinevad tööd käisid sünkroonselt – üks hullemaid töid oli mätaste kaevamine – lausa nutt tuli peale, kuna jõud ei käinud lihtsalt üle. Õnneks vanema tütre tuttav noormees sattus meile ja kaevas kiirelt abivalmilt mättad välja.

Väljakaevatud mustikamättad said teisaldatud turvaliselt teise kohta, kus tänasel päeval pole aru saadagi, et neid on teisaldatud. Huumuse kiht on niivõrd suur, et teisaldamisel ei saa mustikataim suurt viga.
Kaevatud mätaste alt tuli välja puhas liivapinnas, mis sobis põrandapaigalduseks ideaalselt. Põrandaks otsustasin paigaldada tellised, mille sain marjapakkide ja suure tänu eest 10 km eemalt külast, kus need kurvalt jõude seisid.Sellised ilusad kollakad-punakad mahedatoonilised telliskivid. Kivide tassimisel ning transpordil oli suureks abiks sõber Irmo, kes kaasas ettevõtmisse ka oma pojad. Uskumatu, kui raske võib olla üks telliskivi…

Fermid kohal, viimistlesime need puidukaitsevahediga ning spets värviga.

Muidugi oli mu rõõm suur, et klaasmaja-ideest olid haaratud ka mu tütred, kellega värvisime kõik fermid ning liistud (ca 4 l värvi). Isegi kass aitas valvata ning hoidis tuju üleval – meil oli väga lõbus, sest sellised koostegemised ühise eesmärgi nimel on põhimõtteliselt täiesti erilised. Etteruttavalt ütlen, et kui saime klaasmaja sisustatud, siis see õnnetunne ja imetlus laste näol korvas kogu vaeva, mida ehitus oli kaasa toonud.

Ettearvamatult otsustas sõber Irmo mulle oma poegadega (tal on neli(!)) appi tulla fermide kokkupanemisel. Ilmselt näisin ma täiesti lootusetu juhtum sellise asja jaoks nagu seda on ehitus. Kuid loodan, et noormehed said ka eluks vajalikku ehituskogemust ja ikkagi taskuraha ka.

Oleme Irmoga mitu puuda kooke ja kiluvõileibu koos ära söönud, mil oma lastele võistlustantsu võistlustel kaasa elasime. Irmo erines ümberkaudsetest lapsevanematest-pealtvaatajatest selle poolest, et kui teiste nägudel oli pinge, lootusetus või hüsteeriline rõõm, siis Irmo näol oli alati eluterve naeratus. Tähtis ei ole võit vaid osavõtt – üks õige suhtumine, mida ka mina püüdsin võistlustel endasse (tulutult?) juurutada. Huvitav, kas Irmo kunagi üdse kuri ka on..?

Ühesõnaga, suure ja hea südamega sõber Irmo tasandas ja loodis ka põranda, mida ma küll olin püüdnud varemalt ise teha, kuid kogemus, teadmised ja oskused ei küündinud selleni, et seda tööd ka kvaliteetselt ära teha, kuskilt oli ikka midagi viltu.

Kogu ehituse käigus tundsin end tõelise kobakäpana. Võisin isegi vapralt vehkida akutrelliga, kuid ainsatki kruvi mul kuhugi sisse ei õnnestunud puurida. Süvenes teadmine, et ma võin teha mida iganes, aga mitte ehitada. Esiteks ei ole kätes jõudu piisavalt ja kõik, mis annab viltu või valesti minna seda ka teeb. Mu ehitusalane karjäär piirdub lapsepõlves ehitatud onniga sirelipõõsastesse, sellel oli isegi kummist hingedega uks. Muidugimõista käis see uks ees viltuselt, kuid vähemalt seisis see nö seina küljes.

Seega, pinnas tasandatud ja looditud ladusime kiviringi, muidugimõista Irmo loodimise-mõõtmise järgi. Pikk arutelu oli see, kas põrand jääb maapinnaga tasapinnaliselt või mitte, siis otsustasime siiski, et maapinda tõstma ei hakka ning tagantjärgi oli see ainuõige otsus. Seejärel saime prussid paika, mina tassisin vahepeal söögipoolist ja juua ja püüdsin niiaplju abiks olla kui sain. Töö, mis oli üsna põnev oli põranda ladumine. Irmo soovitas isegi edevalt kalasaba mustrit laduda, kuid mulle tundus see liigne toretsemine, seega läksin lihtsama vastupanu teed ning ladusin kivid klassikalises stiilis. Mehed ja noormehed tegelesid niikaua fermide kokkukruvimisega, kahe pooliku päevaga sai maja püsti. Jäänud oli veel klaasimine, katus, katuseplekk, ning elekter. Kuid suur osa tööst oli nüüd tehtud.



Edasi pidin otsustama, millest teha katus. Katuse tellisin polükarbonaadist ning Proplastikust. Ilmelt olin ma liiga väike klient, kuid sealne klienditeenindus jättis kehva tunde sh alles pool aastat hiljem avastasin, et katuse ääre tarvis oli antud kaasa valed jupid, ilma vihmavee osata. Lõppeks osutus nende laomees nii heasüdamlikuks, et pani mu katusematerjali iseenda auto peale ja tõi ära, kuivõrd juhtumisi oli siitkandi mees. Ma ei mäletagi, miks tekkisid raskused katuseplaatide kättesaamisel, kuid mingi jama oli. Selle lahendas täiesti fenomenaalne inimene Erika, kes kogu asjaajamist seal kohapeal toimetas ja organiseeris.

Et aga õhtu oli noor ning suuremaid jamasid ei olnud juhtunud saime hakata seda viga ka kohe parandama.

Varustatuna akutrellidega asusime Erikaga sissetallama käigurada katuseplaatide ümber. Mõõda nii või mõõda naa, kuidagi ei saa aru, kuhu tuleks need augud puurida. Algul oli ahastus, mida aeg edasi, seda naljakam kõik tundus. Igaksjuhuks ikkagi tegime mõned augud ka, muidugi valesse kohta, aga vähemalt üritasime.

Minu kobakäpana tundmine aina süvenes. Sõime lohutuseks natuke maasikaid ja õhtu võis lõppeda, katuseplaadid kurvalt ootamas, et keegi targem inimene neile läheneks.

Õnneks õnnestus Irmol juhtumisi panna peale kaks katuseplaati. Nipp on see, et tuleb augud puurida katusel, ehk siis otse sündmuskohal, mitte leiutada valemit ja teha seda eemal.

Teise katusepoole panime nagu naksti juba Erikaga koos, nii et naised said ka käe valgeks. Tegelikkuses mina hoidsin plaate ning Erika käsitles akutrelli. Minul see elukas kättmööda veel ei ole.

Katuseharja pleki (stiilselt hallika, et sobituks ülejäänuga) tellisin Steelroofist ning teenuse (ca 20€), kvaliteedi ning hinnaga võib absoluutselt rahul olla. Kiirelt sai ka katuseplekk paika ning elektritööd tehtud. Elektrijuhtmed olid juba varasemalt veetud maja lähedale, seega ei olnud suurt ettevõtmist sellega vaja teostada.

Klaasimistöö aga võttis oodatus oluliselt kauem aega, lõpuks sain klaasijad kohale oktoobris, kuid mitmete asjaolude tõttu lõplik töö valmimine muudkui venis ja venis. Viimased liistud said paika alles maikuus. Selle firmaga on selline õppetund, et tuleb intensiivselt ja pidevalt helistada ja uurida, et asjad tehtud saaksid. Seni oli arvanud, et esmasest kokkuleppest peaks piisama. Klaasiring koos tööga läks maksma ca 750 €. Talvel ehitisin majakese ohtrate ledlambikestega, et pimades külmas talveöös oleks kergem unistada majakesega kaasnevast suvisest õdususest.

Sobivat diivanvoodit otsisin kaua – esialgu tahtsin taaskasutusest midagi leida, kuid midagi sobivat ei hakanud silma. Lõpuks leidsin Askost väga korraliku diivanvoodi ning just meie klaasmajakesse hästi sobiva – selle seljatugi ei domineeri, on piisavalt minimalistlik ning samas tugeva konstruktsiooniga ja mõõtudelt ka sobiv. Ning lisaks oli see juhuslikult suurema protsendiga allahindlusega pakkumisel ka. Padjad ning pits on pärit Skandinaavia taaskasutusest, ca 1 € tükk, praktiliselt kõik tutikad.

Ja lõpptulemus selline – mis laste näod naerule viis. kiirelt otsisime toast miljööga sobivad raamatud ning juba käib väiksem preili regulaarselt siin lugemas. Veetsin täna siin ka esimese öö ja väga magus uni oli. Hommikul siiski hakkasin jälgima tõusva päikese kuma ning leidma varajasi kiiri tomati- ning kurgilehtedelt. Mets kümbles suvehommikuses valguses ning endalgi oli tunne, kustkui juunikuise päeva algamine ongi kõige õigem just kell 5 hommikul. Mulle isegi tundus, nagu oleksid hernetaimed end ööga kõrgemale sirutanud ning mõned kurgid õite all suuremaks paisunud. Iga õis ja taim omamoodi kooldumas ja kasvamas.

Klaasiring sai just selle vaate tõttu pandud:

Kokkuvõttes – ka ainult laste rõõmu nimel tasus ettevõtmist käsile võtta. Armas on vaadata, kuidas noorem muudkui jookseb – küll raamatut lugema, küll taime kastma. Kui talle jääb sellest üks helge ja ilus mälestus lapsepõlvest, siis on kogu mure, vaev ja pisarad ning ettevõtmine seda suurt tööd väärt küll.

ps. selline klaasmaja on võimalik ehitada ka oluliselt soodsamalt – näiteks puitraamidel akendega majakeste pilte on Pinterestis ohtralt.

Vale-martsipani rabarberikook

Kreemjas, mahlane, kohev, kuldkollane, martsipanine – selliseks muudavad selle rabarberikoogi kurkum ning ebaküdoonia. Hispaanias elades ostsin kokku igasugu maitseaineid, mis on kippunud siin seisma jääma. Kuidagi ei kipu need indiapärased toidud valmima. Katsetasin lõuna- ja põhjamaise kooslust – kurkumi ja ebaküdoonia ning minu kui ka tütarde hinnangul on tulemus ülivõrdeline. Seega otsustasime retsepti ka blogisse talletada.

Kook valmib sarnaselt eelmisele retseptile:

Haki rabarberit, keskmised varred, peenelt tükeldatud, võimalusel koorimata – saab punakat värvi 3-4 tk
Muna – 2 tk
Pruuni suhkrut – 50 g (kuna Ecomari purustatud ebaküdoonia on magus)
Speltajahu (sobib ka tavaline nisujahu) – 150 g
Küpsetuspulbrit – 1 tl
Vanillisuhkrut – 2 tl
Kaneeli – 1 tl
Soola – nàpuotsatàis
Hapukoort – 150 g
Sulatatud võid – 50 g
Kurkumi – 2 tl
Ebaküdooniat – purustatult – sobib kas Ecomari kuivatatud ebaküdoonia purustatult või muul moel.

Vahusta munad koos suhkruga tugevaks vahuks. Sega kuivained omavahel ning lisa munavahule koos sulatatud veidi jahtunud või ning hapukoorega. Sega ning lisa purustatud ebaküdoonia ning rabarberitükid. Kalla ahjuvormi või plaadile ning küpseta 220c juures ca 20 minutit, kuniks kook on pealt silmapaistvalt pruunikas.

Kui soovid suurema plaaditäie kooki või kõrgemat, tee kahekordne kogus. Piltidel just nii olengi teinud. Kuna kook on ka jahtunult ning järgmisel päeval ülihea, siis võib teha seda magustoitu ka pikema aja peale varuks. et ei peaks lausa iga päev kooki küpsetama.


Kui juhtusid selle retsepti järgi kooki tegema oleks väga põnev teada saada, kuidas õnnestus ja kas sööjatele maitses?

Ps. pildil on tehtud kahekordne kogus. Et ikka järgmiseks päevaks ka jaguks.

Hapukoorene rabarberikook

Selle retsepti järgi on saanud selle-aastased rabarberid koogiks – lihtsalt nii hea ja pehme ning mahlane, et ei ole olnud vajadust teisi retsepte kasutada. Taigna valmistamisele 10 min, küpsemisele 15-20 minutit.

Vajad:

Rabarberit, keskmised varred, peenelt tükeldatud, võimalusel koorimata – saab punakat värvi 3-4 tk
Muna – 2 tk
Pruuni suhkrut – 100-125 g, olenevalt maitse-eelistusest
Speltajahu (sobib ka tavaline nisujahu) – 150 g
Küpsetuspulbrit – 1 tl
Vanillisuhkrut – 2 tl
Kaneeli – 1-2 tl
Soola – nàpuotsatàis
Hapukoort – 150 g
Sulatatud võid – 50 g

Vahusta munad koos suhkruga tugevaks vahuks. Sega kuivained omavahel ning lisa munavahule koos sulatatud veidi jahtunud või ning hapukoorega. Sega ning lisa rabarberitükid. Kalla ahjuvormi või plaadile ning küpseta 220c juures ca 20 minutit, kuniks kook on pealt silmapaistvalt pruunikas.

Kui soovid suurema plaaditäie kooki või kõrgemat, tee kahekordne kogus. Piltidel just nii olengi teinud. Kuna kook on ka jahtunult ning järgmisel päeval ülihea, siis võib teha seda magustoitu ka pikema aja peale varuks. et ei peaks lausa iga päev kooki küpsetama.

Kui juhtusid selle retsepti järgi kooki tegema oleks väga põnev teada saada, kuidas õnnestus ja kas sööjatele maitses?

Kalakotletid, lapsepõlve nostalgia

Kui kooli söökla toidud mulle reeglina just suurt vaimustust ei tekitanud, siis kalakotletid, mis teistele ei maitsenud annetati naabersööjate poolt armulikult minu taldrikusse. Mulle on kala alati rohkem maitsenud kui looma või linnuliha, seega olid minu jaoks koolisöökla neljapäevad pigem meeldivad.

Olin kalakotlettide valmistamisele mõnda aega mõelnud, kuid ei kujutanud ette, kuidas ma kalast hakkmassi teen, kuivõrd hakklihamasin on üks atribuut, mida mu köögis ei eksisteeri. Kuniks märkasin oma lemmik ostukohas, Mati kalapoes, haugi hakkmassi. Ja see oli ka uskumatult soodne – ca 400 g ca 3€

Aga siis retsepti juurde:

1 pk haugi külmutatud hakkliha (ca 400 gr)
200 g riivitud keedetud kartulit või kartuliputru
2 viilu sepikut v saia
soovi korral sobivat maitserohelist
Soovikorral toorjuustu siidjama tekstuuri ja maitse lisamiseks
himaalaja soola, pipart
paneerimiseks riivsaia

Lase haugihakkmass veidi toasoojas pehmemaks sulada, lisa koostisosad ning sõrmitse kätega ühtlaseks massiks.
Vormi väiksed pallikesed, paneeri riivsaias ning prae oliivõlis kuldpruuniks. Serveeri hapukurgi-koorekastmega.

Imehead mu meelest 🙂

Kui kotlette saab liiga palju, siis sobivad need ideaalselt ka külmutamiseks – lihtsalt mõnekaupa spets kilekotti või karpi. Valmistamisel aga kohe ahju või pannile, kus lase keskmisel kuumusel sulada ning küpseda.

Karulaugu pesto

Karulauku käin metsas korjamas traditsiooniliselt iga kevad. Õnneks krõmpsutavad seda mõlemad tütred heal meelel.

Seni olen teinud karulaugust salatit ning ka hapendanud. Sel aastal tegin mitmel korral pestot ning kuna see lastele väga maitses tegin seda lausa kolme liitri jagu ning panin hoiule sügavkülma jääkuubiku vormidesse, et oleks paras kogus võtta. Varemalt olen külmutanud ka karulaugu valgeid õisi salatitesse küüslauguse meki lisamiseks.


Pesto jaoks vajad:
Karulaugulehti (eelnevalt pese üle külma veega ning sopsuta veest kuivaks)
Erinevaid Sulle sobivaid-maitsevaid seemneid: kõrvitsa-, seesami-, lina (enne mikserisse panemist leota ca 1 tund), päevalille jm.
Külmpressitud oliivõli või muud meelepärast õli (veidi, mitte palju) ☺️
Vett (pehmema tekstuuri lisamiseks)


Haki karulaugulehed veidi peenemaks ning mikserda komponendid ühtlaseks massiks. Seemnete lisamisega saad reguleerida pesto kangust. Mina lisan veidi sulanud pestomassile veidi toorjuustu – nii on see määrdena ka lastele väga söödav. Toitude sisse lisan samuti otse sügavkülmast või vaid veidi sulanult.

Vabariigi juubeli pidulik lõuna

Sel aastal eelnes traditsioonilisele pidulikule lõunale eelnev tavapärasest teistsugune öö – veetsime selle noorema tütrega Toompeal tuttavate juures.
Vabariigile ning selle algusloole mõeldes tekkis mul öösel inspiratsioonipuhang ühe värsi näol:

Kuu kastestel lehtedel helkis ja siras
kui lainetas aasal öö udune loor.
Unevarjude sees elu nõudis ja kihas
hetkeselguse möödunud valguse voos.
Musttuhanded tähed jõe silmadest tõusid
ja ahetas taevas õrnas heledas rüüs.
Pilvis kirgastuv hommik kuukiirteni jõudis
kui kaikus sookurgede igatsev hüüd.

(24.02.2018, Ca kl 03 öösel)

Hommikul olime mõne minutiga Pika Hermani torni juures, ning kuigi oli väga külm, siis pidas piiga vapralt vastu, lehvitas lipuga ning sai lipuheiskamist ise jälgida.

Hiljem leidsime ka vanema õe rahvasummast üles, kes oli tulnud oma rahvatantsurühmaga ning tseremooniale järgevast simmanist osa võtsid.

Einestasime koos vanalinna Reval Cafes, kuhu meil juhuslikult õnnestus saada aknaäärne laud ning veidi peomelust ka kohvikukeskkonnast osa saada. Paraadi alguseks liikusime Vabaduse Platsile, kuhu me väga head kohta küll ei saanud, kuid piisavalt lähedale et midagi siiski näha. Kas sattusime välismaalaste keskele või oli mingi muu arusaamatu nähtus, kuid selles kohas, kus meie seisime üürgasime me tütrega hümni laulda kahekesi. Pärast laulmist nentis tütar sosinal, et mis rahvas see on, kes hümni ei laula. Ja mul oli tema üle väga hea meel.

Kuna seisukohad ei olnud meil väga head ja ma väiksemat palju kordi kõrgemale tõsta ei jaksanud, siis liikusime koju. Tegime kiired ettevalmistused ning saime pärastlõunal juba lauda istuda; selleks ajaks oli ka mu ema jõudnud. Tegime kolme põlvkonna energiaringi ning meenutasime oma esiemasid ja lahkunud sugulasi ning veetsime õdusa pärastlõuna.

Laual, nagu traditsiooniks saanud olid kilud, täidetud munad, kartulisalat, ahjukartulid ning -kapsas, mulgi leib ja veel üht-teist huvitavat. Juubelitort ei olnud jõudnud külmikus veel taheneda, seetõttu sõime magustoiduks Premia lipuvärvides jäätist.

28377888_10215853481712855_6601106678969556811_n

Maitsekas hõbeheik

Esimene retsept, milles hõbeheik mulle maitseb – nimelt ei ole siin tunda selle kala iseloomulikku maitset ega lõhna, mis mulle isiklikult ei meeldi. Seetõttu valmistan sellest kalast toite üliharva. Seekord aga poolkogemata sai ostetud mõned eelmaitsestatud fileed Mati Kalapoest, mis jääb täpselt mukodutee trajektoorile. Otsustasin katsetada ning tulemus oli väga väga hea.

Vajad:
Eelmaitsetatud hõbeheigi fileed. Kui soovid ise maitsestada, siis selle ahjuroa puhul piisab, kui paned filee maitsestuma soola-pipra-kalamaitseaine segusse.

Lülita ahi kalaküpsetusrežiimile (180 c),
Pane ahjuvormi veidi õli ning aseta maitsemarinaadis seisnud (piisab ka 1 tund) filee vormi, lõika peale või viilakad ning pista ahju. Või ahjuvormi koos kalaga küpsema panna ka poolitatud kirsstomatid ning sidruniviilud ning mõned loorberilehed.

Küpseta kala u 7-10 minutit. Küpsemise ajal valmista kaste: sega kausis 1 spl jahu ning 2 klaasi vett, lisa meelepäraseid maitseürte, soola-pipart ning sega juurde 1-2 spl hapukoort. Kalla valmis segu kalale, mis on mahla kõvasti välja andnud ning ka tomatid on muutunud mõnusalt pehmeks.

Küpseta veel 5-7 minutit, lisa hakitud petersell (soovi korral). Serveeri riisi või muu meelepärasega

Tikka Masala – nagu päris!

Kui me Portugalis elasime hakkasime tundma puudust maitsestatud toidust. Külastasime valdavalt India, Jaapani ning teisi Aasia toidukohti ning siinkohal tulen kapist välja ning ütlen,et Portugai köök ei maitsenud mulle üldse. Võimalik, et ma kuude vältel ei leidnud lihtsalt seda kõige õigemat Portugali söögikohta üles – katsetasin nii nurgataguseid söögikohti kui restorane, äärelinna omi ning kesklinna kohti. Mitte kusagil ei saanud oodatud maitsenaudingut. Juba esimesel nädalal otsisin üles kalaturu ning kuna sealmaal on kombeks, et ostukohas puhastatakse sulle kala ära, siis ei olnud ka kalapuhastamine takistuseks pea igapäevaselt kokata. 

DSC_0179

Miks ma India toidu juures Portugalist räägin? Seetõttu – et Portugalis hakkasin suureks Tikka-masala fänniks: Maitsekas – koorene-suussulav toit, mis tekitas mul koheselt soovi sööki ise valmistama õppida.

Tegin internetis uurimustööd ning leidsin Tikka Masala valmistamisvideo. Kolisime Portugalist ära Hispaaniasse – nii söögi, keskkonna kui madalamate hinnatasemete tõttu ning seal oli väg alihtne hankida kõikvõimalikke maiteaineid – keskmiselt hinnaga 1€ / karp, mille sisu kasutan tänini – 3-4 aastat pärast Eestisse naasmist. Osad maitseained on pärit Türgist, kus on nö suveniirina võimalik kaasa osta suur maitseainete “ratas” -milles kotikeste sisse paigutatud kõige erinevamad maitseained. Kui maitseained olemas ning komponendid on ettevalmistatud läheb toidu valmistmine ülikiirelt.

Asugem asja juurde: suurepärase india toidu valmistamiseks vajad:

Tükeldatud kala (lõhe, valge kala vm meelepärane
Kalatükkidele lisa järgmised maitseained:

1 tass maitsestamata jogurtit (ka kreeka jogurt sobib hästi), 1 tl peenestatud küüslauku, 1 tl peenestatud ingveri, 2 tl sidruni mahla, 1 spl koriandrijahu, 1 spl maitseainet nimega Garam masala, 1 spl purustatud/uhmerdatud köömneid), soola

Sega maitseained ning vala kalale, jäta külmikusse maitsestuma kiletatud kausi sees. Lase kalal maitsetuda vähemalt üks tund. Seejärel kalla kala ahjuplaadile nign pane ahju küpsema/gripplima kuni kala on pealt veidi pruunikaks tõmbunud ning valmis. Küpsemise ajal jõuad valmistada ka kastme. 

Kastmeks vajad:

1 hakitud sibul, 2 tl purustatud küüslauku,  2 tl purustatud ingveri, 1 Jalapenjo-pipar (purustatud) või ½ tl punasepipra helbeid (need tulevad minu potti Taist), 1 spl tomati pastat, 1 tass purustatud tomateid,  1 pakk kreekajogurtit,  ½ klaasi tükeldatud peterselli,  2 tl koriandrit,  ½ tl chillipulbrit, 1 tl kurkumi, 1 tl köömnejahu, 1 tl GARAM MASALA maitseainet.

Kastme valmistamine: Kuumuta keskmisel kuumusel pannil veidi oliivõli, lisa tükk võid ning kuumuta selles küüslauk ning ingver klaasjaks. Lisa tükeldatud sibul ning pipar, sega 4-5 minutit. Lisa koriander, köömnejahu, kurkum, tšillipulber ning sega. Lisa tomatipasta ning tükeldatud tomatid, lisa sool ning sega. Lase madalal kuumusel valmida 15 minutit, seejärel lisa jogurt ning küpseta veel 5 minutit, kõige lõpus sega juurde petersell. 
DSC_0183

Kaste on valmis! Nüüd lisa veel küpsenud maitsekad ja jogurtised kalatükid ja serveeri toit riisiga. 

I m e h e a !!

Mahlane ahjulõhe meemarinaadis

Nädalavahetuseti kokkan tihti ahjulõhet. Maitseb väga lastele, on lihtne valmistada ning on samas nädalavahetusele kohaselt pidulikum ning erilisem kui argiõhtute road, kus kiirus on primaarne argument.

DSC_0002

Eriti maitseka ja mahlase ahjulõhe saad järgnevalt:

Marinaadiks:

sega kausis meresool, suhkur, mesi (1:1) ning 2-3 spl pehmet võid (või täiesti sulanud ning veidi jahtunud).
Võid lisada veel enda maitsemeelele olulisi komponente – rosé pipart, tüümiani, koriandrit ning teisi ürte.

Valmistamine:
* vala marinaad lõhele, sega ning jäta kile alla maitsestuma,
* hoia lõhe marinaadis, kuhu segatud meresoola, pipar
* lõhe maitsestub üsna ruttu, marinaadi sobiv aeg on 1-12 tundi

Kuumuta ahi kalavalmistamisrežimil 190 c-ni. Aseta lõhe koos marinaadiga ahjupotti. Küpseta 7 minutit, mil kala on pealt küpsenud, seejärel paota ahjuust ning aseta potile hõbepaber. Küpseta veel 7-10 minutit.

Naudi värske salati, vokitud viljade või muu meelepärasega 🙂

Lehtkapsa krõpsud

Naabrinaine oli hädas suurema koguse lehtkapsa tarvitamisega ning loomulikult võtsin pakutu suure rõõmuga vastu. Katsetsin lehtkapsast kuumutada ahjus. Tulemus oli hea, kuid kausitäiest materjalist jäi lõpuks alles üsna ahtake kogus.
DSC_0306

Kuiu salatimaterjali on väga palju käes, siis tasub antud snäkki kindlasti teha, väiksema kogusega kasutada materjal ära pigem salatis või võileivatordil.

DSC_0295

Vajad:
Suurem kogus lehtsalatit, rebituna väiksemateks tükkideks
Soovi korral loputa, kui on kahtlus, et salat võib sisaldada mullatükikesi vms, sel juhul kuivata salat hoolikalt.
Tee valmis oliivõlist ning maitseainetest sh himaalaja soolast koosnev maitsesegu. Vala salatile, sega läbi ning laota salat ahjuplaadile.
DSC_0317

Kuumuta 180 c ahjus kuni 8 minutit.

Õhuline rullbiskviit maasika toormoosiga

Rullbiskviit on lihtne ning efektne magustoit sõprade või pere üllatamiseks. Minule ei istu kreemise sisuga magustoit, seetõttu katsetasin sisuna maasika toormoosi ning kuna toormoosi vedelik imendub just parasjagu, siis oli see tulemus minujaoks ideaalne.
DSC_0040

Klassikalise rullbiskviidi põhi koosneb kolmest kompenendist: musta, suhkrust ning jahust.
1 muna kohta võta 1 spl nisujahu ja 1 spl suhkrut.

Minu vanaema lisas koogile alati ka lusikatäie tärklist ning seda teen minagi.

AHJUPLAADI ETTEVALMISTAMINE: Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja määri hoolikalt võiga – see ennetab biskviidi kleepumist küpsetuspaberi külge.
Oluline ettevalmistustöö on ka ahju õigeaegne kuumutamine – ahi võiks soojeneda vähemalt 25-30 minutit, saavutamaks ühtlast ja soovitud temperatuuri

Nelja magustoidusõbra üllatamiseks vajad:

6 muna
2 spl suhkrut
5 spl jahu
1 spl tärklist

Vahusta munad suhkruga kõvaks vahuks. Kuue muna vahustamiseks kulub mikseriga u 15 minutit. Kui munavaht on nii kõva, et vahustaja jälg ei vaju ära ning säilitab oma kuju sõelu kaussi tärlisega hoolikalt läbisegatud jahu. Sega alt üles rahulikult ning hoidu koputamast kausi servale.

Vala taigen eelnevalt valmisseatud ahjuplaadile ning pista kohe ahju. Küpseta saiaküpsetusrežiimil 180 c juures 20-25 minutit, olenevalt ahjust.

Tõsta küpsenud biskviit välja, määri rohke toormoosiga ning küpsetuspaberi kaasabil keera õrnalt rulli. Pole vaja kõvasti suruda. Jäta rätiku alla jahtuma.
.
Rullbiskviidi võid valmis teha ka päev varem, nii jõuab maasikamoos eriti magustoidu eriti mõnusaks ja pehmeks muuta.
Eirit suurtele maiasmokkadele lisa rulli juurde jäätisepall 🙂

Sünnipäev – soodsalt, tervislikult ja värvikirevalt

Igal aastal tuleb sünnipäevade paiku pidada väikestviisi eelnevat ajurünnakut iseendaga teemal, mida külalistele pakkuda. Reeglina ei ole pikalt aega küpsetada ja ettevalmistada, kuid päris valmistoite ka soetada ei taha – esiteks tuleb kõvasti kallim, teiseks on mul väike kiiks natuke külalistele ikkagi ka maitseelamust pakkuda (ja sellest johtuvalt kiidusõnu kuulda) Viimane märkus oli muidugi ilmselge liialdus ja nali aga pikk jutt **** jutt, nagu öeldakse. Et siis asume aga asja juurde.

Sel korral seisis mul ees laste ja nende vanemate toitlustamine. Ettevalmistamiseks ei saanud ma rohkem lubada kui 2,5 tundi, mille näpistasin oma niigi kiirest tööajast. Ajavarule oleks pidanud lisama ka iseeenda kordaseadmise, mida teha ei jõudnud. Siisiki said juuksed kuivada autos sihtkohta sõites, nagu ka hädavajalikum nö meik tehtud valgusfoori taga oodates.

Lähteülesanne: soodne, toitev, värviline ja tervislik laud.

pilt11

Lauale sai:

* Värse kraam:viilutatult väerske soolakurk (isesoolatud), porgand (mitte beebiporgand), paprikad erivärvilised
* 6 kg lihata kartulisalatit (valmisostetud Usinast, isetuunitud õunaga)
* Leivakrõpsud
* Pizzarullid – lehttaigen, tomati pizzakate (sibul, tomat, maitseained-ürdid), juust
* Puuvilja vardad – maasikas, aprikoos ja viinamari
* Oliivid
* Viinamari

Joogiks: maitsevesi

Kook: biskviittort, vahele kohupiima-vahukoore kreem, vahele veel aprikoosi džemm, pealt kaunitatud maasikate ja jõhvikatega valges šokolaadis.

pilt2

Maailma parim rabarberikook – hapukas ja krõbedal põhjal

Lihtsad komponendid, kiire valmistusviis ja suussulav garanteeritud kvaliteediga tulemus toob selle koogi tihti suurel rabarberi hooajal meie pere pühapäeva ja argipäevade õhtutesse. Koogile pildil sai lisatud peaotäis ka pehmeid kuivatatud jõhvikaid ja jõhvikaid valges ja tumedas šokolaadis. Mille võib ka vabalt ära jätta, keda ei ole tabanud šokolaadise meki isu.

Rabarberi koogi jaoks vajad:

Niipalju rabarberit kui arvad, et võiks olla. Mida rohkem seda uhkem (ja maitsvam) 4-5 kena vart kindlasti
2-3 spl mett (või pruuni suhkrut)
natuke kaneeli

Jäta peeneks hakitud rabarber mee ja kaneeli segusse maitsestuma kuniks valmistad taigna.

Taigna jaoks vajad:

100 gr võid
60 gr hapukoort
0,5-1 dl pruunisuhkrut (või maitse järgi)

Sega (sh käsitsi) komponendid omavahel ning lisa:

2,5 dl speltajahu, mandlijahu, riisjahu või segu neist või nisujahu. Olenevalt, millist jahu kasutad või jahu rohkem vaja minna – 3 dl.
Taigen peaks olema lõpus piisavalt paks, et saad selle käte vahel parajaks palliks vormida.

1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
sutsu ka vanillisuhkrut

Rabarberile lisaks näiteks Ecomari marju šokolaadis.

Mätsi taigen võiga määritud ning mannaga ülepuistatud vormi (ma teen käe veidi veega märjaks), (lisa Ecomari marjad šokolaadis) ning seejärel kõige viimasena mee ning kaneeliga läbiimbunud rabarber.

6D439532-5616-4E55-A713-A1547537AD61 (1)

Küpseta +180 – +190 (olenevalt ahjust) kuumuse juures ligikaudu 25-30 minutit, mil koogi ääred on pruunikaks muutunud.

Kui sööjad kannatavad, siis lase koogil veidi jahtuda-tahaneda ning naudi siis niisama, pallikese jäätise või muu heaga, mis koogiga tundub sobivat.
Kui veidi pidulikkust juurde soovid lisada ning laua taga ei ole nõudlikke ja kannatamatuid kooginõudjaid, siis sõelu veidi jahtunud koogile ka tuhksuhkrut.

F764A368-7F9E-476A-B2A2-1CBE96DABABF

Antud kook on nii hea, et sobib ka külaliste üllatamiseks.

Kiire päeva seenerisotto

Väheste komponentidega risotto valmib imelihtsalt ja lõpptulemus on koorene, tummine, lihtsalt imemaitsev.

img_6540

Vajad: 5 minutit sibla ja seente hakkimisele
25 minutit risotto valmimise inspekteerimisele

2 sibulat, peenelt hakitud
1 osa (tass) (VeskiMati) risotto riisi (ära eelnevalt pese)
3 osa vett
4-5 spl õli (või võid)
1 tl Kurkumi (vb ka ära jätta, mina soovisin natuke kuldset varjundit toidule tekitada.
maitseks himaalaja soola
Sobiv kogus seeni (pannil omas mahlas hautatud, hakitud ja veidi maitsestatud)
Soobi korral peotäis riivitud parmesani

Peenesta sibul ning hauta õlis kuni sibul pehme, nii 5-6 minutit ikka.
Lisa kurkum, vala risotto riis potti ning sega koostisained läbi.

Seejärel lisa 1 osa (tass) vett ning sega, kuni vesi on riisi imendunud.
Seejärel lisa 2 osa ning oota samuti riisi paisumist ja veehulga vähenemist. Lõpus lisa kolmas osa ning sega endiselt.

Viimased 10 minutit lasin risottol õige tasasel tulel kaane all haududa. Kui risotto valmis lisa pannil omas mahlas ja õrnalt soola-pipraga maitsestatud peeneks hakitud seened, näiteks lehterkukeseened sobivad ülihästi.
Lisa soovi korral parmesan.

Söö ja naudi, kaunistuseks sobib kõik roheline.

Lehterkukeseenest ja kollakast kukeseenest

Lehterkukeseene ja kollaka kukeseene uputuse aegu on mitmekülgsed hoidistamis- ja kokkamisretseptid igati teretulnud. Alljärgnevalt mõned retsepid, mis aitavad heldelt käesolevaid seeni mitmekülgsemalt tarbida.

FullSizeRender (50)

Kohe söömiseks:

Lehterkukeseene pizza

Valmista õhuke pizza põhi:

3 osa nisujahu (või täisteranisujahu)
1 osa sooja vett
3 spl toiduõli
maitseks soola
soovi korral maitseürte

sõtku taigen ühtlaseks ning pista külmikusse seniks, kuni valmistad ette pizza katte:

FullSizeRender (48)

Katte jaoks

* tomati pizzakaste (näiteks Pomito)
* peeneid sibularõngaid
* hakitud kollakat kukeseent 4-5 suuremat peotäit (või rohkem, kui oled eriline seenesõber)
* maitse järgi veel komponente (suitsutatud hõbehelk, paprika, mais, ananass jne)
* maitse järgi sobivat (vegan)juustu

Rulli taigen ja suru ahjuplaadile võimalikult õhukeselt.
Pintselda õliga taigna pind
Pintselda tomatikaste, lao sibularõngad, lisa eelnevalt pannil kergelt vokitud seened koos vähese soola ja pipraga ja teised katte komponendid. Lisa riivitud juust ning küpseta 200 °C kuumuse juures 10-15 minutit, kuni pizza ääred on helepruunistunud.

Soe võileib rikkaliku seenekattega

Sobib täiesti omaette söögikorraks koos rikkaliku sügisese salatiga.

FullSizeRender (47)

Vajad:

* lehterkukeseeni
* küüslauku või sibulat
* maitseks soola-pipart
* riivitud juustu
* meelepärast leiba või sepikut

Tükelda küüslauk või sibul ja prae kergelt pannil, tükelda lehterkukeseened ngn lisa küüslaugule, maitsesta pipra ja soolaga ning kalla kuumalt kaussi, kus ees on ootamas juba riivitud juust. Sega seened juustuga.

Paneeri leib või sepik kergelt võis ja pannil. Tõsta veidi sulanud juustuga seened leivale, millele on lisatud mõned salatilehed. Naudi!

Lehterkukeseene ampsud

Vajad:

* suvikõrvits
* küüslauku või sibulat
* mõned peotäied hakitud lehterkukeseeni
* maitseõli
* soola-pipart
* (vegan)juustu

FullSizeRender (49)
Lõika suvikõrvitsast u 6-7 mm viilud, pintselda neid maitseõliga ning lao ahjuvormi/plaadile. Tõsta suvikõrvitsale eelnevalt kergelt praetud küüslaugu-seene-maitseainete mass. Kata riivitud meelepärase juustuga, pista ahju u 5 minutiks 200 °C juures.

Serveeri salati ja meelepärase toidu juurde.

Lehterkukeseene pirukas

Vajad:

* lehttaigen
* maitseõli
* lehterkukeseeni tervena või tükeldatud
* spinatit
* (vegan) juustu
* soola/pipart/meelepäraseid ürte

FullSizeRender (44)
Rulli lehttaigen sobivaks suuruseks, pintselda pealt õliga, lisa taigna veerandile osale eelnevalt pannil vokitud küüslaugu-seene-spinati-maitseainete segu, raputa täidisele riivitud juustu ning tõsta taigna ülejäänud osa sisule peale, kinnita jahuse kahvliga seenepätsi äär. Pintselda piimaga pirkuas ja lisa sobivaid seemneid.

Võid teha ka väikseid pirukaid, selleks lõika taigen sobivasse suurusesse ja lisa täidis.

Tõsta ahjuplaadile (võid rullimise ning valmistamise teha ka ahjuplaadil) ning küpseta 225 °C juures u 10-15 minutit.

Vokitud seened

FullSizeRender (42)

Selline seenevalmistusviis on mu lapse lemmik.

Vajad:

* lehterkukeseeni
* peeneks hakitud küüslauku
* maitseürte
* veidi oliivõli või maitseõli
* soola ja pipart

Aja oliivõli pannil kuumaks ja lisa hakitud küüslauk, lisa terved seened ja sool-pipar-ürdid. Pruunista veidi, kuni seened nö longu vajuvad. Mida vähem rasvainet, seda krõbedamad seened tulevad. Sobivad kõivõimalike toitude kõrvaseks ja ka niisama söömiseks.

Lehterkukeseene kaste

FullSizeRender (43)
Klassikaline seenekaste, milleks vajad:

* peeneks hakitud sibulat või küüslauku
* seeni (seeni pole kunagi liiga palju)
* soola-pipart-meelepäraseid maitseürte
* 1 spl jahu
* 1 klaas vett
* 1 spl (vegan) hapukoort

Prae küüslauk või sibul, lisa seened ja maitseürdid, prae veidi, sega jahu vähese veega ühtlaseks, lisa ülejäänud vesi ja kalla seentele, lase kergelt keema sega ja mõne minuti pärast lisa hapukoor. Lisa valminud kastmele värsket tilli, rohelist sibulat või peterselli.

Lehterkukeseene pasta, laste lemmik

Keeda sobiv pasta al denteks, seentega toimi järgnevalt:

* küüslaugu küüs
* peotäis hakitud lehterkukeseeni
* soola-pipart-maitseaineid
* riivitud meelepärast (vegan) juustu

prae küüslauk, lisa kukeseened, maitsesta, lisa peenelt riivitud juust, sega, lisa pasta, sega ja serveeri.

FullSizeRender (52)

Lehterkukeseene pirukas:

11201928_10207213061547751_5044427231303513979_n

Mille täpsem õpetus asub siin: Lehterkukeseene pirukas


Meemarinaadis vokitud lehterkukeseened

DSC_1190

Ning õpetus siin: Meemarinaadis vokitud lehterkukeseened

Krõmpsud seened salatil

Screen Shot 2016-09-06 at 20.16.29
Kindlasti täiesti lemmiksalat sügisesel perioodil ja kogu aasta. Lehtrikad kuivavad väga kiirelt – paar päeva korra köetud ahjul, 3-4 päeva soojemas õhurikkas ruumis. Kui seened on kuivanud ja krõpsudes kohe murdes murduvad võid neid hoidistada marlikotis või õhemas paberkotis, millel ka vähene õhu ligipääs.

Vajad:

* 3-4 peotäit kuivatatud lehterkukeseeni
* veidi õli või võid
* soola-pipart
* salatimaterjali – peedilehed, spinat, tükeldatud õun, koduaia tomat
* salatile: spl oliivõli, soola-pipart-veidi pruuni suhkrut

Aseta salatimaterjal kaussi, vala peale oliivõlis segatud maitseained
Aseta kuivatatud lehterkukeseened pannile, lisa või ning prae kiirelt parajal kuumusel selliselt, et seened imavad endasse paevõi, lisa veidi soola ja pipart. Kalla läbipraetud krõpsud kukeseened salatile.

Naudi!

Imemaitsev seenerisotto

Retsept asub SIIN

img_6540

Imelised on seened ka quiches:

Retsept siin: Quiche

FullSizeRender (45)

Powered by WordPress |Designed by: suv | Thanks to trucks, infiniti suv and toyota suv