Oma perele või külalistele, iseendale või parimale sõbrale, lastele, sünnipäevalauale või mõnd argipäeva hommikut, lõunat või õhtusööki ilmsestama. Pehmed viljad annavad salatile vajaliku tummisuse ning maitse, värvigamma üllatab kindlasti ning see salat ei vaja juurde mitte mingeid muid vilju, marju või lisandeid. Salat sobib ideaalselt täiesti iseseisvaks söögikorraks aga ka kõikvõimalike toitude juurde, kuhu salatit […]
Maailma parimad muhvinid ebaküdoonia ning teiste marjadega
Täiesti imelised maitsed, tekstuurilt kohev ning õrn – selliselt iseloomustaksin neid muhvineid, kus kasutatud lisaks vähesele jahule ka mandlijahu! Küpsetisse ei ole lisatud suhkrut – vajaliku intensiivse maitse annavad Ecomari marjad ning viljad – ebaküdoonia, jõhvikas, mustsõstar ning papaiana maitsev kõrvits. Lihtsalt i m e l i n e! Ecomari kuivatatud marjad jäävad küpsetistes terveks […]
Kutuzovi kook – legendaarne nagu krahv Kutuzov
Krahv Kutuzov oli kuulus ning edukas Vene väejuht, kelle vaprusest ning vägitegudest jutustavad ajalooraamatud ning legendid. Täidlase küllusliku koogi nimetamine selle väejuhi nime järgi on loogiline ja iseenesestmõistetav. Pole palju maiuspalasid, mida nimetatud väljapaistvate väejuhtide järgi ja see kook on seda igati väärt. Kutuzovi koogiga seostuvad mulle lapsepõlveaegsed sünnipäevad – ema valmistatud kook oli üks […]
Meemarinaadis kergelt vokitud lehter kukeseen
Kuigi lehterkukeseen on eriti maitsev kuivatatult, tasub proovida teda liita ka mõningate teiste maitsetega. Seda seent käsitledes ei tasu maitseainetega liiale minna, võid seene enda muidu hoopis ära kaotada. Tekstuurilt õrn ning vastuvõtlik. Marinaadiks sega omavahel: oliivõli (2-3 spl) himaalaja sool (0,5 tl) roosisuhkur (0,5 tl) pipar mesi (1 spl) meelepäraseid ürte (salvei, roosmariin, tüümian […]
Lihtne, kiire, garanteeritud hea tulemus, ideaalne ootamatute külaliste vastuvõtuks ja suvikõrvitsauputuse leevendamiseks.
Maailma parim suvikõrvitsa pirukas.
Vajad:
lehttaigen
toorjuust
suvikõrvits
must sool, oregano, 5-e pipra segu, muid lemmikmaitseaineid, sh sobib ka tšilli
riivitud juust
Riivi suvikõrvits peene riiviga, lisa maitseained ning jäta maitsestuma. Sulata lehttaigen ja aseta ahjuplaadile. Määri sulatatud juust taignale, laota peale suvikõrvitsa-maitseaine segu, kui suvikõrvits on andud välja mahla, siis seda ära pirukale pane. Lasuta see näiteks smuutis. Kõige peale jaga helde käega riivjuust. Küpseta 175 kraadides ahjus ca 20 minutit, kuni piruka ääred on kelmikalt pruunistunud.
Kui sööjad kannatavad, siis lase pirukal veidi jahtuda ja taheneda. Väga maitsev ka järgmisel päeval.
Kõige paremat lõhesuppi olen saanud Soomes. Kui eestipärane valmistusviis tähendab üsna väikseks hakitud supimaterjali, sealhulgas kala, siis Soomes tähendab lõhesupp suuri lõike – lõhe ning aedviljad on parajalt suurte tükkidena. Enamasti kasutatakse lõhesupis koort ning supp ise on maitsekas. Eriti hõrguks muudab selle väga värske lõhe, mille maitse erineb suuresti siinmail suppides kasutatavast.
Soomepärane lõhesupp
Antud retseptis kasutasin:
värske lõhe 200 g
küüslauk – 1 küüs
kartul -2 tk
porgand – 2 tk
värske roheline sibul
till
must sool ja meresool
5-segu pipar
trühvli õli
või
Kuumuta küüslauk poti põhjas õlis klaasjaks. Lisa suurelt lõigutud kartul, lisa vesi, porgand ning maitseained. Kõige lõpus lisa lõhe ning kui see on küpsenud lisa sibul ning till. Kuumuta veidi, maitsesta 5-pipraseguga.
Kui soovid päris soomepärast tulemust saavutada lisa pärast kala lisamist rõõska koort või torts taimset piima.
Kui soovid värvilisemat suppi võid koos porgandiga lisada ka värvilist paprikat, porrulauku, sellerit.
Sügisene klassika, mis lööb kere seest soojaks ja annab maitsenaudingu kogu perele. Parajalt maitsekas ja nüansirikas, kiirelt valmiv ja sobilik ka algajale kokale. Ideaalne ka järgmisel päeva soojendamiseks, kui hõrgutist muidugi järgi jääb.
sügisene supp
Allolev kogus piisav kolmele gurmeetoidu nautlejale:
Kokkamisaeg 15 minutit
Vajad:
1 valge sibul
3-4 peotäit puhastatud kõrvitsakuubikuid
2 suuremat tomatit
2 kartulit
2 küüslaugu küünt
2 spl sulatatud juustu (võib ka suitsujuustu)
maitseks musta soola, piprasegu, loorberi lehte, kuivatatud tilli ja/või karulauku ja tšillihelbeid.
Paneeri sibul ja küüslauk potis väheses oliivõlis klaasjaks. Lisa kõrvitsa ja kartuli kuubikud. Lisa vett – just parasjagu niipalju, et kogu olemasolev supimaterjal on veega kaetud ja mõni millimeeter ülegi. Lisa mõni loorberi leht, mille võta välja enne püreestamist. Kui kartul ja kõrvitsakuubikud tunduvad juba pehmemad lisa tomatid, maitsesta musta soola, pipraseguga, tšillihelvestega ja väge peeneks hakitud tilliga, võib olla ka kuivatatud till. Hauta, kuni kartul on täiesti pehme. Tomatil mina nahka ei eemalda, mulle just meeldib, kui on
Tõsta pliidilt ja püreesta, kõige lõpus lisa sulatatud juust. garneeringuks paneeri röstsaia või kõrvitsaseemneid.
ca 2 dl kaerakoort või -piima, vanillimaitseline taimne piim. Kindlasti annaks hea meki ka näiteks vanillimaitseline taimne piim.
Pane külmutatud mangoga mikserisse sobivad marjad, soovitud värvigammas. Igale portsule lisa ka kookospiima ja veidi kaerakoort või -piima. Mangokuubikud võiksid olla piisavalt sulanud, et mikserisse ei satuks ühtse suure tükina vaid oled saanud kuubikud sõmeramaks murda. Mina väga peeneks jäätist igal korral ei mikserdanud, väiksed mangotükid jäätise sees on tore üllatus.
Paiguta mikserdatud jäätise segu näiteks purkidesse ja pane sügavkülma valmima. Võid juba 1-2 tunni pärast maiustama asuda, kuna külmunud mangokuubikud hoiavad jäätiseteo ajal massi piisavalt külmana.
Pirukategu sai ette võetud tänu sellele, et laps luges juturaamatut, milles oli juttu porgandipirukast ja retsept ka antud. Kuna mõnda aega olime pirukategu arutanud, siis nüüd oli aeg see ka ette võtta.
Kombineerisin mitmetest retseptidest endale sobiva ning mõne koostisosa asendasin. Tuli tõsiselt maitsev pirukas ja seetõttu saab see ka ülestäheldatud.
porgandipirukas
Taigen: 200 g võid, 200 g kohupiima 300 g spelta jahu (ilmselt sobib ka tavaline) näpuotsatäis musta või himaalaja soola. Kui pole oma majapidamise magus porgand, siis võib panna ka kaks näputäit.
Täidis: 500 g riivitud porgandit, hautamiseks veidi oliivõli, veidi vett hautamiseks, 1 keedetud muna, 1 toores muna, musta või himaalaja soola, musta pipart, riivitud muskaatpähklit või veidi koriandrit (olenevalt maitsest sobib ka kardemon), näpuotsatäis pruuni suhkrut
Määrimiseks: veidi taimset piima. Soovi korral 1 minut enne ahjust väljavõtmist ka mingit head pikantset juustu riivitult.
Taigna valmistamiseks sega omavahel kohupiim, jahu, sool ja või. Kõige parem on kätega taigen pehmeks mudida ning palliks vajutada. Paiguta taignapall kaetuna 1 tunniks külma.
Täidise jaoks riivi porgand jämeda riiviga. Kuumuta pannil õli ja lisa riivitud porgandid ning vesi ning hauta kuni porgandid on pehmed. Maitsesta. Seejärel lisa peeneks hakitud keedetud muna ja lase veidi jahtuda. Veidi jahtunud täidisele lisa 1 toores muna.
Võta taignapall külmikust ja rulli ristküliku kujuliseks. Paiguta porgandisisu taignale pooles ulatuses, tõsta täidiseta taigna pool üle täidise, suru kahvliga otsad kinni. Määri pirukas taimse piimaga (või lehmapiima või munaga), peale võid riputada seemneid (kanepi, kõrvitsa vms).
Küpseta 180-kraadises ahjus ca 35 minutit, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Kauniduse lisamiseks võid enne ahjust väljatõstmist riputada maitseks veel mõnd huvitava maitsega juustu. Võib oll ajärgmisel korral proovin rulli teha, google retseptidest ei leidnud porgandipiruka rulli, seega katsetan järgmisel korral, kuna pirkuas maitseb küll hästi aga väljanägemine ei ole just kõige rullikam ja pontsakam 🙂 Ilmselt sobiks porgandi juurde sisuks ka keedetud riis.
Kuumuta purustatud küüslauk võis, lisa hakitud seened ja sega kõik ühtseks massiks. Sega 1 tl spelta jahu 200-250 ml veega ning vala seenesegule, vajadusel lisa vett, maitseained; sega; lisa koor või hapukoor ning maitseroheline, kuumata veidi ja timmi maitsed vajadusel lisa soola.
Kõige parem kevadise värske koorega keedetud kartuliga. Imemaitsev ka koduse kartuli purduga.
Kuna emal oli sel rohkelt tomatit jagada, siis isutas tükk aega ühe toeka tomatisupi järele. Uurisin erinevaid retsepte ja minu supp valmis mitmete kombineerimisest. See oli nii hea, et jätan retsepti siia järgnevate tegemiste tarvis.
Vajad:
1 keskmine punane sibul
2 küüslauguküünt
2 sl oliivõli
ca 800 g tomateid
350 ml köögiviljapuljongit või vett
1 karp (200g) toorjuustu
1 tl pruuni suhkrut
meresoola
värskelt jahvatatud pipart, basiilikut, tilli, loorberi lehed (need eemalda enne mikserdamist)
peale:
Näiteks pannil pruunistatud ciabatta krutoonid ja seened. Sobib ka röstitud kõrvitsaseemned.
Kuumuta poti põhjas õli. Lisa hakitud sibul ja purustatud küüslauguküüned, lisa loorberilehed, hauta madalal kuumusel umbes 3- 4 minutit. Sega juurde poolitatud tomatid ja köögiviljapuljong või vesi; lisa ning kuumuta supp keemiseni. Vähenda kuumust, kata pott kaanega ning keeda madalal kuumusel umbes 10 minutit.
Lisa basiilikulehed ja toorjuust, eemalda loorberi lehed ning püreesta nuimikseriga ühtlaseks. Kuumuta läbi ning sega juurde suhkur, maitse järgi soola ja värskelt jahvatatud pipart.
Paneeri krutoonid ja seened ning kõrvitsaseemned võis, tõsta kaussi. Tõsta supp kaussidesse, serveeri hapukoorega, jahvata peale värsket pipart ning tõsta keskele seened ja krutoonid.
Puraviku leidmine on tihti õnneasi. Kui juhtub olema veel ussivaba on see eriti suur pidu. Miks mitte teha puraviku leidmisest pidupäev ja kujundada õhtusöögist veidi glamuursem olemine.
Vajad:
puravik
sinihallitusjuustu
garneering
Lõika puravik pikuti pooleks, aseta võiga pannile, lisa peale sinihallitusjuustu viilakaid, lisa veidi himaalaja soola, soovi korral pipart. jauta kaane all 5-7 minutit. Või lisada ka enam võid ning kui oled puravikud pannilt ära tõstnud lisa veidi koort ning ürte/tilli ja saad seene juurde kastme.
Kobistasin kogemata taignaga selliselt, et ega täit kindlust ei olnud, milline tuleb lõpptulemus. Aga kuna see sai parim kui kunagi varem, siis täheldan siia üles täpselt, kuidas ma midagi tegin, et nii imepehme ja õhuline ciabatta välja tuli.
päikesekuivatatud tomatitega
Siinse blogi algupärast retsepti (siin) sai muudetud niipalju, et jahu kogus on veidi suurem ja nisujahu asemel kasutasin speltajahu, kasutasin kuivpärmi ja teistsugust soola, siirupile lisaks lisasin ka mett, kuna esialgu arvasin, et siirupit mul pole. Lisaks lisasin paar peotäit kuivatatud tomateid (õlis).
Vaja läheb:
10 dl sooja vett 12 g kuivpärmi 2-3 tl meresoola graanuleid 4 sl õli 2 sl siirupit (piparkoogi tegemiseks kasutatav tume siirupi, muidugi sobib ka hele) ja 2 sl vedelat mett 3 sl linaseemneid ja paar peotäit päikesekuivatatud tomateid 2 dl täistera rukkijahu (näiteks Tartu Mill täistera rukkijahu, millest tavaliselt leiba teha) ca 17 dl spelta jahu
Lahusta pärm mõnusalt soojas vees, lisa esialgu vaid pool või veerand veekogusest. Seejärel lisa sool, õli, mesi, siirup, seemned, rukkijahu ja osa speltajahust. Sõtku ühtlaseks, nii, et tainas lurtsub, lisa ülejäänud vesi ja jahu ja jälle sõtku lurtsuvaks, lisa ülejäänud jahu – tainas peab olema pehme kuid piisavalt toekas. Ühesõnaga – minu apsakas seisnes selles, et lisasin vett kokku kolmes osas (lihtsalt ajasin detsiliitrid ja milliliitrid mälus segamini) ja jahu samuti ja tundus, et rikkusin taigna ära. Kõige lõpus panin taignakausi põrandale ning sõtkusin pikemalt kogu keha raskusega tainast ringiratast; ehk siis aegajalt lõi kausi küljest lahti, aegajalt mulksus ja lurtsus, ehk siis sai sellise tundlikult tugeva mahvi aga mitte ülesõtkutud. Ütleks, et tainas tundus nagu elus organism, mis sai piisavalt loksutatud ja segatud aga mitte kiirelt vahustatud. Kui keharaskusega sõtkuda, siis ei väsi käed ära ning saab tundega asja kallal olla. Kindlasti tundub see kirjeldus veidi kummaline, aga tulemus on selline, et täheldan need veidrused siia üles. Kui peaaegu on tainas sõtkutud lisa 2-3 peotäit õlist võetud hakitud päikesekuivatatud tomateid ja sõtku paar-kolm korda õrnemalt uuesti, et tomat ühtlaselt laiali kanduks. Puista peale veidi jahu, kata rätiga ja lase soojas kohas kerkida. Minul kerkis kõvasti, kuigi öeldakse, et spelta ei kerki nii hästi kui nisujahu.
Võta kaks leivavormi, tee küpsetuspaber märjaks ja kägarda korraks peos niiskeks nutsakuks – nii saad seda kenasti leivavormi paigutada. Pool taignast pane ühte ja teine pool teise leivavormi. Kaks pätsi võib muidugi panna ka ahjuplaadile, nagu on postituse avapildil, kuid viimased korrad olen kasutanud ka leivavorme.
omatehtud pohla-õuna-kibuvitsa moosiga
Kui ciabatta vormitud, siis pane ahi küpsetusrežiimile ning 245 kraadile. Seni saavad tulevased hõrgutised veel kerkida ahjuplaadil. Pista ahju ning lase küpseda 20 minutit, kuniks siit-sealt on kelmikalt lõhki küpsenud külgedelt ning pealt meeldivalt kuldpruun.
Tõsta saiad välja ja pane rätiku alla jahtuma. Naudi! Eriti tore on, kui on kedagi üllatada.
Imelihtne teha, imekiirelt viil söödud – just nii võiks võtta kokku selle hõrgutise eripära.
Lihtsate koostisosadega, kiirelt valmistatav leib lauale koduste ja külaliste üllatamiseks. Täna, epideemia ajal muidugi see “külaliste” osa on unistavas toonis mõeldud. Retseptid on kokku miksitud erinevatest allikatest, aga mina mugandasin seda oma jaoks, ehk siis sedapidi, kuidas mul rohkem ja teistsuguseid koostisosi leidus. Juustu osa seal leivas just suurt efekti ei anna – ehk oli tegu minu Ceddariga, mis ongi suht maitsetu, mõne rasvasema ja iseloomukamaga ehk oleks rohkem efekti. Teisel päeval, kui leib on veelgi tahenenud, siis ei olegi suurt aru saada, et juustu sisaldab – leib nagu leib ikka kuid väga palju maitsvam tavapärastest käsitööleibadest minu arvates.
Aga siis asja juurde, mida vajad: 4 dl Rukkiroovijahu (või mitmeviljajahu, mida ka soovitatakse kasutada, mul seda polnud lihtsalt) ning siis ka 3 dl grahamjahu. 3 spl tumedat leivasiirupit, mis mul talvisest piparkoogiteost jõude seisis. Muidu võib panna ka 3 spl pruuni suhkrut. 1 tl soodat (võib ka küpsetuspulbrit muidugi panna), küpsetuspulbrit soovitatakse lausa 3 tl. Mina niipalju kindlasti ei paneks, annab liiga palju spetsiifilist maitset. 1 tl musta soola (sobib ka himaalaja või midagi muud, mida leidub. Must pipar – mõned törtsud veskist. 3.5 dl Porterõlu soovitatakse. Ma ei ole suur õlleasjatundja, nii et ma kasutasin üht ja ainumast õlut mille kusagil kapipõhjast juhuslikult kunagi varem juba ülestäheldasin – see oli A-Le Coq-i premium. Täitsa mõnusa maheda maitsega, ju siis naistekas. See ka mu esimene väike pooltass alkoholi kogu senise kriisiaja peale. 🙂 150 g riivitud juustu. Mul seisis jõude Ceddari juust; muidu soovitatakse panna mingit rasvasemat juustu. Soovi korral erinevad seemned: päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, linaseemned – need mul ununesid panna, kuid see-eest viskasin helde käega paar peotäit purustatud metspähkleid.
Ja muud keerulist polegi kui et suures kausis sega kõik jahud, suhkur (siirup), sool, pipar, sooda ning lisa riivitud juust ning õlu. Soovi korral pähklid ja seemned ning kummuta taigen küpsetuspaberiga vooderdatud leivavormi.
Lase seal leivaküpsetustemperatuuril (180 c) küpseda ca 50 minutit. Mina unustasin kella jälgida, kuid võtsin hõrgutise ahjust, kui pealt oli korralikult leivapruun. Eelnevalt olin leivale jätnud päikesekuivatatud tomati või viilakad. Tomatiosad muidugi kõrbesid soliidseks mustaks, nii et järgmisel korral on mõistlik kasutada lihtsalt tavalist võid (mida mul polnud käepärast).
Leib on muidugi ideaalne värskelt sulava või või peenriivi juustuga. Naudi!
ps. kuna leib on nii suur, siis kui just väga suurt peret pole, siis saab seda leiba edukalt hoiustada ka sügavkülmas ja pikema aja peale tarbimine jagada.
Aga…järgmisel päeval on küpsetis nii imemaitsev, et teen siinkohal ennustuse, et ka väiksemal perel see leib üle kahe päeva ei eksisteeri. 🙂
Ühel hetkel polnud enam piisavalt värsket kraami ajaks, mil tahtsime teha ühed toekamad tortillad.
Avastasin, et kui panna pannile shampinjonid, neile lisaks toorjuustu ja riivjuustu, siis see soe mass sobib ideaalselt tortilla sisse.
Ehk siis: soojenda tortillad pannil, määri toorjuustu ja tomati kastmega ning lisa pannilt soe shampinjoni-juustu mass; hästi sobivad juurde ka peened sibulaviilud (oleks lisanud ka hapukurki, kui oleks seda järgi olnud 🙂
2020. aasta algus tõi ärevaid teateid Aasiast ning veebruris tugevamalt Euroopas. Märtsi algul oli koroona viirus juba uudisteportaalide esiuudistes ning otsustasime, et laps jääb koduseks 10. märtsil. Kolm päeva hiljem kehtestati kogu riigis Eesti esimene eriolukord. Seega valmistusime kodukanadeks ja kodukokkamiseks.
kodukokad
Kohalikus külapoes käisin kokku kahel korral hommikul, mil õnneks muud rahvast palju ei olnud ja kasutasin desinfitseerivaid niiskeid lappe ostukäru ning makseterminali käsitlemiseks. Kuna poeskäik tekitas parajat stressi, siis otsustasin sellest täielikult loobuda ja tellida tooteid e-poe kaudu. Esimesed nädalad katsetasin suurkettide e-poode, kust tellimust teha ei õnnestunud. Sellesse aega jäid ka siis need külapoodi hiilimised ja sealt põgenemised nagu oleks katk isiklikult mulle järgi lehvitamas.
Teine kevadpäev 2020 aastal muutis meie kandis metsa muinasjutuliseks ja tõi argipäeva helgust ja lootust.
Lapse jaoks pidin kokkama kolmel korral päevas, eks oleks saanud ka harvemaid kokkamisi teha, kuid teisalt andis kodune aeg võimalust ka kokata retsepte, mis muidu peas keelesid, kuid mille teostamiseks ei olnud kas aega, motivatsiooni või muid enda jaoks alateadlikult loodud põhjendusi.
Kauplusekettidest tooteid koju tellida osutus võimatuks – vabu aeg ei olnud ja tellimust ei õnnestunud ka ära saata; lõpuks õnnestus tellida Prismast, ooteajaks 1,5 nädalat… Hädast päästsid Fruit Express, kes tõi tooted kohale vähem kui 24h ning French Gourmand, kes toimetas kohale isegi kiiremini.
Peamised toiduained, millest saab koduse kokkamise üsnagi vaheldusrikkalt pikemaajaliselt ära korraldada:
taimne piim (kookos, kaera, erinevad pähklid)
speltajahu (minul lisaks oli varemalt varud ka mandl-, riisi- ja tatrajahu)
pruun suhkur/ himaalaja /must sool /kakao
erinevad munapastad
juurviljad ja köögiviljad – kartul, porgand, bataat, sibul, küüslauk
puuviljad – banaan, avokaado – need puuviljad võivad päästa palju erinevaid toidukordi
külmutatud erinevad marjad (smuuti ja jogurti jaoks)
hommikupudru materjal (riis (spetsiaalne aeglase valmimisega purduriis), hirss, tatar, neljavilja)
värsked mahlad (õun, mustsõstra)
oma hoidised, mida praktiliselt kõikide toitude juurde annab pakkuda – soolased hoidised ja moosid pannkoogi peale ja maitsestamata jogurtisse mikserdades)
hapendatud tooted – hapukurk ja hapukapsas salatiks
toorjuust (sepikumääre/tortillade juurde, kastmetesse, salatisse, ahjuroogadesse jm) / juust
omakorjatud tee kodukandist – niinepuu, põdrakanepi, kummeli ja põdrasambla
kappidesse kogunenud, reisidelt kaasaostetud kõikvõimalikud maitseained ja pulbrid
kuivatatud karulauk
Karulaugu kuivatamine on imelihtne – loputa karulaugu lehed, kuivata kuivatuspaberiga, paiguta küpsetuspaberile ning jäta ahjule või lauale. Järgmisel päeval paiguta õhku läbilaskvasse karpi, soovi korral purusta veidi peenemaks, et karpi enam lauku ära mahuks. Karulauk säilitab kuivanult oma toiteväärtused ja paljuski ka maitseomadused. Sobib kasutada suppides ja kastmetes.
Kukeseente kuivatamine on sama lihtne: Puhasta seened samblast ja okastest. Paiguta kuivatuspaberile ja jäta ahjule/kuhugi soojemasse õhurikkasse kohta. 2-3 päeva pärast paguta paberkotti või karpi.
Kollakas ja lehter kukeseened kuivamas
Omakorjatud tee kodukandist on tähenduslik ja mõnus meenutada talvisel küünlavalguses teeõhtutel. Sel aastal korjasin niinepuu, põdrakanepi ja kummeli ning põdrasambla teed.
Põdrakanep säilitab oma kirka värvi ka kuivades; kuivatamiseks kogu õied ja kuivata päeva jooksul küpsetuspaberil. Sama toimeta ka teiste teedega.
Üsna kiirelt sai selgeks, et rahulolu pakkuvaks menüüks on vaja nelja liiki toiduaineid:
värskeid puu- ja juurvilju,
külmutatud marju
mahlu lisaks teele ja joogiveele
kuivained, maitseained
Toitude osas jälgisin tasakaalu – aedviljade ja pastaroogade juurde oleks olemas ka hapendatud tooteid ja värsket materjali salatiks ning kord nädalas supp.
Samuti tahaks hoida tasakaalu ka toiduvalmistamise viisides: ahjuroad, pannil praetud/hautatud, kuumutamata söödav ja hapendatult (parim soolestiku mikrofloora heaks).
Võtsin aluseks põhimõtte, et kasutan juba olemasolevaid toiduaineid niipalju kui võimalik enne uute toiduainete ostmist.
Kokkamisel plaanin reeglina energiaressursi maksimaalse ärakasutamise. Ehk siis, kui otsustan teha midagi ahjus, siis teen pigem kaks-kolm kokkamist samale ajale, et ahju kasutamist optimeerida: pirukas ja soojad võileivad; magus ja soolane küpsetis.
Mõned toiduideed, mis said eriti maitsvad ja talletatud blogisse ka järgmiste kokkamiste tarvis:
Hommikusöögid
Vaheldusrikas hommikusöök võib olla hommikupuder soojade võileibadega, müsli omatehtud jogurti või taimse piimaga või omlett ja soolased pannkoogid või pannkoogid omatehtud moosiga.
Omatehtud müsli: rõstisin ahjus neljaviljahelbeid, lisasin veidi mett, röstisin seemneid – päevalille ja kõrvitsaseemneid ning purustasin metspähklid. Marjadest lisasin pihlaka meega, tikri, jõhvika, mustsõstra, mustika ja aroonia ning tükeldatud hapu ebaküdoonia ning naturaalse magusa õuna (kõik Ecomari) valikust.. Siin on kohe päris müsli segu komplekt, mis on hetkel ülisoodsa hinnaga arvestades kogust: https://ecomari.eu/toode/suur-muslisegu-marjade-ja-viljadega-350-g/
Omatehtud müsli pähklite ja puuviljadegamango, kiivi, avokaado, ploom ja mandariin koos kodutehtud müsli ja maasika-banaani-maitsestamata jogurtiga.
Hommikuti valmistame joogiks smuutit – põhikomponendiks on banaan ning külmutatud viljad, joogivesi või taimne piim; magustoiduks sobiv, kui lisatud ka jäätist.
Jäätisekokteil banaani, vaarikate ja maasikatega; lisaks taimne piim.
Hommikuomlett šampinjonide ja toorjuustuga. Teinekord kokkasime koos sõpradega.Kala seentega ja avokaado riisileivalPannkoogid moosiga. Sel aastal varusin rannakibuvitsa moosi, kuldreneti moosi kaneeli, ingveri ja apelsiniga, ploomimoosi ja murakamoosi.
Toekamad toidud
Esimesel kodusolemise nädalal katsetasin karrikastet – lisasin sisse, mida parasjagu leidus.
Karri köögiviljadega
Banaan on vili, mis aitab muuta maitsvaks nii smuuti, on tänuväärne lisand hommikusöögihelbete juurde ja sellest saab teha ka väga mõnusa piduroa: Banaani leib
Suus sulav banaanileib. Ideaalne ka järgmsiel päeval.
Sügavkülmast leidsin pizzapõhja taigna. Sellega sai ärapäästetud üks toidukord 7-päevasest uute toiduainete-vaba aega.
Lihtne pizza tomatipasta, seente, hapukurgi ja riivjuustuga
Kuivainete kapi tühjendamise eesmärgil panin likku oad. Neist valmisid kotletid ja pasteet. Olid okeid aga rohkem ei teeks, kui muid võmalusi on.
Kapipõhjast leidsin mõned mannavahu pulbripakid. Tähtaeg oli küll veidi üle läinud, kuid mis saab ikka manna ja suhkruga juhtuda.. maitsesid igaljuhul taevalikult.
Õhtuse tee juurde valmistasin oapasteeti. Oli täitsa maitsev, kuid tütrele ei tundunud välimus apetiitne ja maitse jäi võõraks.
oapasteet (uba porgand, sibul, küüslauk, karulaugu pesto ja kuusevõrsed, oliivõli, must sool ja pipar)Juustupirukad ja kaneelipirukad
Kui eestimaised maitsed ära tüütavad hakkab isutama sushi järgi. Seda sõime kahel päeval ja sushi isu kadus mõneks ajaks ära.
Sügisel lubasin,et korraldame ühel ilusal talveõhtul küünalde ja tuledevalgel hubase õhtuse teejoomise klaasmajas. Selline võimalus tuli kevade teisel päeval, mil kauaoodatud lumi saabus ja metsa muinasjutuliseks muutis. Klaasmaja-õhtuks valmistasime lihtsa šokolaadikoogi. Koogi retsepti enam ei mäleta, oli midagi lihtsat. Aga siin klaasmaja enda valmimise lugu: Ühe unistuse täitmine
Õhtueine romantilises klaasmajas
Õhtuid veetsime enamasti aktiivselt, teinekord aga mõnd toredat kontserti kuulates.
Mick Pedaja kodukontsert
Antud loend täieneb kuni eriolukorra lõppemiseni. Mingil hetkel oli murdepunkt, et ei taha kodutoitu vaid tahan restorani sööma; sellest painest on võimalik vabaneda, kui premeerida end millegi eriti heaga. Näiteks makroonidega. Või nachodega. Ja hea filmiga sinna kõrvale.
Toredaid katsetamisi ja vaprat kodusolemist! Mõte, et meie esivanemad on üle elanud sõja ja katku aitab ka tänasel päeval kodus püsida – tunnistagem, et see on nohu võrreldes möödund aegadega.
Mul oleks üliväga hea meel, kui jagaksid allolevalt tagasisidet, kas ammutasid inspiratsiooni ja katsetasid siit ülestäheldustest mõne eine?
Õhuline, suussulav, pehme, maitsekülluslik…. needki tunnussõnad kahvatuvad selle küpsetise tulemuse kirjeldamisel …
Algne retsept ise on pärit kommentaariumist, seega ei oska hinnata, millises mahus on see mugandatud juba olemasolevatest banaanileibadest.Mina mugandasin seda omakorda, et maitse oleks täiuslikum.
banaanileib
Kuna tegu oli nii suussulava, hõrgu ja pehme-maitseka küpsetisega, siis saab see ka siia blogisse ülestäheldatud järgmiste tegemiste tarvis:
Tegutsemisjuhis:
“3-4 üleküpsenud banaani segada 80g pruuni suhkru ja 75g (kookos)õliga korralikult läbi, sinna peale 225g jahu, 3tl küpsetuspulbrit ja 3tl kaneeli. Soovi korral pähkleid, kuivatatud puuvilju vms. Ahi eelsoojendada 190°C juurde, leivavormis segu panna 20ks minutiks niisama küpsema, pärast seda panna peale foolium ja küpsetada veel 20min. Super lihtne, maitsev, kiire, ja alati tuleb välja.”
Minupoolsed muudatused:
Mina lisasin ka ca 4 peotäit purustatud metsapähklit, mis minuarvates lisab tummisust ja maitset veelgi juurde. Pähkel jääb küpsetises pehme ja sulandub sujuvalt banaanises segus.
Tavalise jahu asemel kasutasin speltajahu,
Kookosõli asemel oliivõli.
3 tl küpsetuspulbri asemel panin 1 tl; 3 tl jätaks minuarvates juba liiga tuntava maitse.
Mingit fooliumit ma ei kasutanud – ahjus oli ligi 30 minutit kokku. Kui on väiksem vorm ja küpsetis tuleb paksem/kõrgem, siis vajaks ilmselt kokku küpsetusaega 35, maksimaalselt 40 minutit.
Leiva vormi põhja ladusin banaanid, mis lisavad veelgi pehmust ja maitsekust juurde. Banaanide peale võid veel raputada veidi kaneeli, kui oled eriline maiasmokk, siis sega 1 tl kaneel läbi 2 tl pruuni suhkruga ing raputa vormi põhjas olevatele banaanidele ja seejärel lisa taigen. Kui oled aga veelgi suurem maiasmokk ja tahad täispanga peale minna, siis jaga banaanide ja kaneeli-suhkru segule tumeda šokolaadi nööpe. ning seejärel tainas.
Soovitan soojalt, kes soovib maitsemeeli hellitada.
Paneeri küüslauk ning ingver oliivõlis, lisa roheline karripasta; lisatükeldatud porgand; seejärel lisa kookospiim ning karri, piklikult lõigatud spargel, brokoli, roheline sinul. Maitsesta soolaga ning lase mõnda aega haududa.
Karaskiga tuleb mulle meelde alati lapsepõlv – emal oli komme võluda ahjust välja tõelisi hõrgutisi, mida on minul olnud raske järgi teha. Karask on üks selline küpsetis, mis ei ole minul välja tulnud selline nagu temal. No on õnnestunud midagi küll teha, aga vetruvusest ja õhulisusest on jäänud vajaka.
odrajahu karask
Juhtumisi sattusin #koogikunst kokkamislehele ja katsetasin sealpakutavat retsepti. Mind heidutas veidi muna-rohkus – neid peab lisama lausa kolm, kuid katsetasin, et kas tõesti on võimalik nii kena välimusega karask saada. Minu poolt mugandatud retsept järgmine:
Vaja läheb:
500 g odrajahu 500 ml petti 2 muna 2 spl õli 3 spl toorsuhkrut / pruuni suhkrut 1 tl soola (kasutan musta või himaalaja) 50 g kõrvitsaseemneid, ning leotasin 2 tl soodat
Algses retseptis soovitatud fenkoli seemned ja köömned jätsin ära, muna panin ühe vähem ning pruuni suhkrut 1 spl rohkem, keefiri asemel kasutasin petti.
Klopi munad koos suhkru ja soolaga, lisa pett ja õli. Sega eraldi kausis odrajahu sisse sooda ja seemned. Kalla jahusegu märja segu hulka ja sega ühtlaseks tainaks. Vala karaskitainas märja küpsetuspaberiga vooderdatud suuremasse leiva või keeksivormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 25-30 minutit. Lase jahtuda ja tõsta koos küpsetuspaberiga vormist. Soe karask on eriti maitsev meega. Ning oivaline järgmisel päeval.
September 22nd, 2022 
Rannapiiga 
