Paljajalu

Karaskiga tuleb mulle meelde alati lapsepõlv – emal oli komme võluda ahjust välja tõelisi hõrgutisi, mida on minul olnud raske järgi teha. Karask on üks selline küpsetis, mis ei ole minul välja tulnud selline nagu temal. No on õnnestunud midagi küll teha, aga vetruvusest ja õhulisusest on jäänud vajaka.

Juhtumisi sattusin #koogikunst kokkamislehele ja katsetasin sealpakutavat retsepti. Mind heidutas veidi muna-rohkus – neid peab lisama lausa kolm, kuid katsetasin, et kas tõesti on võimalik nii kena välimusega karask saada. Minu poolt mugandatud retsept järgmine:

Vaja läheb:

500 g odrajahu
500 ml petti
2 muna
2 spl õli
3 spl toorsuhkrut / pruuni suhkrut
1 tl soola (kasutan musta või himaalaja)
50 g kõrvitsaseemneid, ning leotasin
2 tl soodat

Algses retseptis soovitatud fenkoli seemned ja köömned jätsin ära, muna panin ühe vähem ning pruuni suhkrut 1 spl rohkem, keefiri asemel kasutasin petti.

Klopi munad koos suhkru ja soolaga, lisa pett ja õli. Sega eraldi kausis odrajahu sisse sooda ja seemned. Kalla jahusegu märja segu hulka ja sega ühtlaseks tainaks. Vala karaskitainas märja küpsetuspaberiga vooderdatud suuremasse leiva või keeksivormi ja küpseta 180 kraadises ahjus 25-30 minutit. Lase jahtuda ja tõsta koos küpsetuspaberiga vormist. Soe karask on eriti maitsev meega. Ning oivaline järgmisel päeval.