Paljajalu

Selle suve kõige suvisem ja kuumem päev vähemasti mu kodukandis oli 9. august. Selle ja mu 30+ tähtpäeva tähistamiseks kutsusin enda juurde müstilised ning minu jaoks tähenduslikud naised.

Soovisin üllatada oma erakordseid külalisi suvise piknikuga idüllilisel rannal. Sellisel, kus aeg peatub ning argiprobleemid hetkeks taanduvad; kus õrn briis kannab aegajalt randa kividel ööunedeks valmistuvate merikajakate hüüde ning mõnel hetkel tundub, et piir maise ning ebamaise vahel jookseb just siitsamast.

Söögid valisin vastavalt palavale ilmale ning enda eelistustele just sellel ajaperioodil:
Puuvilja salat sobib suvel igaks juhtumiks:
3 sorti erinevat melonit – cantaloupe melon annab täiusliku oranži värvi.
tume ploom poolitatult
tükeldatud pirn
paar peotäit väikseid melissi või piparmündilehti

Lõhe võie:
grillitud ahjulõhe
toorjuust
maitsestamata jogurt
maitseroheline
lõhe tükeldada peeneks, lisada karp toorjuustu ning 3-4 spl maitsestamata jogurtit ning maitsetaimed.

Toorjuustu võie:
Toorjuust segada maitsestamata jogurti ning maitsetaimedega

Erinevad näkileivad ning -puglad võiete manustamiseks.

Mu lemmik oliivid

Soola lõhe ning soola siig.

Juustukuningate nõgese ning ürdijuustud
Juustukuningate tšilli ning pistaatsia pähklid.

Meie rannasopp oli tuulevaikne ning tüüne. Seetõttu külastasid meid ka droon ning üllatusesineja, kes tantsis kolm tantsukava Stassi Tantsukooli suvisest repertuaarist:

Tüünes ning sumedas õhtus oleks võinudki sinna randa jäädagi – just sellist sooja suveööd otsin ma lõunamaades käies, sest Eestis on seda nii harva ning üksikud ööd. Kuid neis öödes hing laulab ning miski ei tundu teostamiseks võimatu.

Siiski suundusime lõpuks magusamaid maitseid nautima koduterrassile. Maiustasime Andra tehtud virsikukoogi ning minutehtud toortordiga. Fotosid kookidest ei ole. Sellel õhtul oleksid fotod pea kõik tegemata jäänud, sest iga hetk oli nii eriline, et pildistamise peale me mõelda ei jõudnudki. Õnneks hoolitses fotoülesvõtete eest mu tütar.

Ühel hetkel tulid jutuks makroonid. Ning see meenutaski mulle, millega olin sisustanud kogu eelneva õhtu. Valmistasin makrooniteoks mentaalselt tegelikult lausa mitu kuud. Liiga palju oli koogigruppides esmaüritajate kurvastamist oma nässuläinud makroonide üle.

Aga minul need õnnestusid. Peaaegu et täiuslikult. Mõned makroonid küpsemisel veidi pragunesid ning kuna mul toiduvärve ei olnud, siis valmisid mul valged makroonid. Vahekreemiks tegin ma mustikakreemi.

Makrooni asjatundja Eret Maria hindas makroonid õnnestunuks ning mulle maitsesid need samuti. Minu makroonid jäid pealt parajalt krõbeda pinnaga ning seest pehmed ning hammustades sulandusid kõik kihid ühtseks maitseks. Makrooni põhiretseptid võtsin siit: https://umamiblogi.wordpress.com/2014/10/30/makroonid-see-ei-ole-raketiteadus/ ning siit: http://k2trinkokkab.blogspot.com/2010/05/makroonid-magus-piim.html

Lõpetuseks – ma arvan, et see oli mu kõige mõnusam sünnipäev üldse – inimesed, keskkond, õhustik, ideaalne soe suveõhtu – õhtu, mida meenutada erilise tundega kogu elu.