Paljajalu

Diivani ilme kippus rutiiniks kätte minema. Padjakatted, mida kaubandusvõrgust saada on näitavad sellist hinda nagu oleks neid tikitud kullast lõngaga. Pealegi ei ole ma ka leidnud kusagilt just neid kõige ilusamaid padjakatteid, mille puhul hinna vaatamine alles viimasel hetkel meelde tuleb. Ilusaid padjakatteid olen märganud Hemtexis, mis on ka mu üks nõrkuseid. Raske on sellest kauplusest mööda minna ilma sisse põikamata. Ja no siis jääb ikka midagi ilusat ka silma.
Otsustasin seekord põigata Kangas ja Nööp kauplusse ning valisin mõned kangad. Stiil ikka endine – merestiili ja leidsingi kena triibulise kanga. Kuna sellised korralikumad mööbliriide kangad on suht kallid, siis soetasin ka soodsama nö naturaalse kotiriide, mida kasutada padja tagumise külje jaoks. Et päris igav ei hakkaks õmblesin triibulisest riidest ka väikse riba ühevärvilist kangast ilmestama. Padjakatte lühemasse äärde õmblesin luku, mis pikendab padjakatte eluiga, kuna seda saab pesta. Patju ma juurde ei ostnud – oli kogunenud paras kogus nö seisvaid patju. Erimõõdus ja -kujulised padjad aga annavadki diivanile huvitavama ilme.