Paljajalu

Imelihtne teha, imekiirelt viil söödud – just nii võiks võtta kokku selle hõrgutise eripära.

Lihtsate koostisosadega, kiirelt valmistatav leib lauale koduste ja külaliste üllatamiseks. Täna, epideemia ajal muidugi see “külaliste” osa on unistavas toonis mõeldud. Retseptid on kokku miksitud erinevatest allikatest, aga mina mugandasin seda oma jaoks, ehk siis sedapidi, kuidas mul rohkem ja teistsuguseid koostisosi leidus. Juustu osa seal leivas just suurt efekti ei anna – ehk oli tegu minu Ceddariga, mis ongi suht maitsetu, mõne rasvasema ja iseloomukamaga ehk oleks rohkem efekti. Teisel päeval, kui leib on veelgi tahenenud, siis ei olegi suurt aru saada, et juustu sisaldab – leib nagu leib ikka kuid väga palju maitsvam tavapärastest käsitööleibadest minu arvates.

Aga siis asja juurde, mida vajad:
4 dl Rukkiroovijahu (või mitmeviljajahu, mida ka soovitatakse kasutada, mul seda polnud lihtsalt) ning siis ka 3 dl grahamjahu.
3 spl tumedat leivasiirupit, mis mul talvisest piparkoogiteost jõude seisis. Muidu võib panna ka 3 spl pruuni suhkrut.
1 tl soodat (võib ka küpsetuspulbrit muidugi panna), küpsetuspulbrit soovitatakse lausa 3 tl. Mina niipalju kindlasti ei paneks, annab liiga palju spetsiifilist maitset.
1 tl musta soola (sobib ka himaalaja või midagi muud, mida leidub.
Must pipar – mõned törtsud veskist.
3.5 dl Porterõlu soovitatakse. Ma ei ole suur õlleasjatundja, nii et ma kasutasin üht ja ainumast õlut mille kusagil kapipõhjast juhuslikult kunagi varem juba ülestäheldasin – see oli A-Le Coq-i premium. Täitsa mõnusa maheda maitsega, ju siis naistekas. See ka mu esimene väike pooltass alkoholi kogu senise kriisiaja peale. 🙂
150 g riivitud juustu. Mul seisis jõude Ceddari juust; muidu soovitatakse panna mingit rasvasemat juustu.
Soovi korral erinevad seemned: päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, linaseemned – need mul ununesid panna, kuid see-eest viskasin helde käega paar peotäit purustatud metspähkleid.

Ja muud keerulist polegi kui et suures kausis sega kõik jahud, suhkur (siirup), sool, pipar, sooda ning lisa riivitud juust ning õlu. Soovi korral pähklid ja seemned ning kummuta taigen küpsetuspaberiga vooderdatud leivavormi.

Lase seal leivaküpsetustemperatuuril (180 c) küpseda ca 50 minutit. Mina unustasin kella jälgida, kuid võtsin hõrgutise ahjust, kui pealt oli korralikult leivapruun. Eelnevalt olin leivale jätnud päikesekuivatatud tomati või viilakad. Tomatiosad muidugi kõrbesid soliidseks mustaks, nii et järgmisel korral on mõistlik kasutada lihtsalt tavalist võid (mida mul polnud käepärast).

Leib on muidugi ideaalne värskelt sulava või või peenriivi juustuga. Naudi!

ps. kuna leib on nii suur, siis kui just väga suurt peret pole, siis saab seda leiba edukalt hoiustada ka sügavkülmas ja pikema aja peale tarbimine jagada.

Aga…järgmisel päeval on küpsetis nii imemaitsev, et teen siinkohal ennustuse, et ka väiksemal perel see leib üle kahe päeva ei eksisteeri. 🙂