Paljajalu

Minu kodus õitsevad lilled amplites ning kiviktaimlas. Sel lihtsal põhjusel, et sellist ilusat musta viljakat mulda, kuhu lilepeenart teha lihtsalt pole.
Kunagi isegi üritasin peenart teha – tõin mulda ning sättisin kanga peenrale alla, kuid sai ilmseks, et meie kodus, männimetsa all lillepeenart hoida ja pidada pole mõttekas.
Niisiis ilutsevad meie keskonda sobivad lilled punutud korvides.
Olen endale selgeks teinud selle stiili, mis minu koju sobib ning püüan vältida erinevate stiilide miksimise.
Meie kodukujundusstiili määrab paiknemine mere ääres – seega modernseid aksessuaare koju ei too ning püüame sulanduda ühe armsa kaluriküla keskkonda.

Et taimed on suhteliselt kallid olen püüdnud igal veebruaril pista seemneid mulda. Sel aastal tegin eksperimendi – tavaline lillepott ja -muld versus turbatablett ning selgelt esimene variant tõestas end. Turbabriketist ei õnnestunud mul välja võluda ainsatki taime. Kas kuivasid alged ära või läksid taimealged pealt hallitama. Küll püüdsin neid parajalt kasta ja ka parajalt kuivana hoida, kuid ei midagist.

Niisiis lilleamplitesse pistan lisaks lilledele ka muud, mis amplit täidaks ning keskkonda sobivana paistaks: maasikataimi, ilusat sammalt, käbisid ja muud, mida koduümbrus pakub. Ja minuarvates saavad amplid päris armsad 🙂